Triin Arva, Saaremaa

 

Teadmistevajadus kannustab õppima


                       

Saaremaa aasta õppija Triin Arva (41) on 13 aastat töötanud noorte ettevõtluskonsultandina. Viimased kolm aastat on ta karjääri esimestel astmetel ka algaja pedagoogina. Seetõttu valiski ta oma elukestva õppe teekonnal Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna magistriõppe mitme aine õpetaja erialal.Tänu õpingutele jõudis Triin Leisi kooli, kus asus õpitut rakendama mitme aine õpetajana ja haridustehnoloogina. Selle kõrval huvitub ta ka eripedagoogikast. Seetõttu on Triin peale ettevõtlusõppe võtnud julgelt ette ka geograafia ja bioloogia õpetamise ning just hariduslike erivajadustega õpilastele.Koolis iseloomustatakse Triinu kui inimest, kes ei tagane raskuste ees, vaid julgeb tunnistada, kui ta midagi ei tea või ei oska. Teada saamiseks võtab ta ette uue koolituse või küsib nõu kogenumatelt. Otsib ja uurib, kuni leiab küsimustele vastused ja jagab siis heameelega kuuldut või nähtut kolleegidega.

Miks te õpite?
Õppimine algab huvist ja vajadusest ilmselt pea kõigil täiskasvanud õppijatel. Öeldakse, et kui tunned, et tead juba kõike ja oled milleski väga vilunud, siis tegelikult on arengus seisak või toimub isegi taandareng. Eks see nii oligi. Kõik oli selge, aga kogu aeg tundsin, et midagi on puudu – inimene vajab väljakutseid ja uusi oskusi ning võimalust neid ka rakendada. Mida rohkem õppida, seda enam tuleb ette olukordi, mil tekib küsimusi ja teadmatust, et miks need asjad ikkagi niimoodi töötavad või ei tööta. Kindlasti on märkimisväärne roll õppida soovimises inimestel, kes on minuga iga päev selles protsessis koos. Olen kokku saanud fantastiliste inimestega. Näiteks Tartu Ülikooli õppejõud, kes on kursuse raames jaganud infot, millistest koolitustest tasub osa võtta, et käsitletaval teemal ennast edasi arendada.

Milliseid muutusi on õppimine teie ellu toonud?
Õppimine on toonud kaasa palju võimalusi proovida midagi uut ja andnud võimaluse kohtuda imetlusväärsete inimestega. See on sundinud mugavustsoonist välja tulema ja pannud valikute ette. Samas on olnud võimalus turvaliselt proovida, kuidas uued teadmised sobituvad senise arusaamaga ning vajadusel muuta vaatenurka. Kindlasti on õppimine toonud ka rahu ja leppimist, et kõike ei peagi oskama ja kõike ei saagi kunagi teada.