Iga-aastasel Euroopa põhioskuste võrgustiku (EBSN) konverentsil, mis toimus tänavu 6.-7 juunil Tallinnas, tutvustati parimaid praktikaid täiskasvanute oskuste arendamisel, mis on eelduseks kaasaaegses infoküllases ühiskonnas ja tööturul edukalt toimetulekuks.
Konverentsi lõpus allkirjastati deklaratsioon, millega rõhutati riikide vajadust töötada välja ühtne poliitika täiskasvanute põhioskuste valdkonnas, kaasates nii hariduse kui ka tervishoiu- ja tööhõivepoliitika eest vastutavaid sidusrühmi.Põhioskustena käsitleti EBSN võrgustikus funktsionaalset lugemisoskust, matemaatilist ja digikirjaoskust. Kuigi Eesti on võrgustiku liikmete seas täiskasvanute koolitamisel üks edukamatest, puudutab põhioskustega seotud väljakutse ligi 20% meie elanikkonnast. Euroopas on hinnanguliselt lausa 128 miljonit inimest, kelle põhioskused vajavad värskendamist või täiendamist.
Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets oli uhke seniste edusammude üle täiskasvanuhariduse edendamisel Eestis, kuid tõdes, et põhioskuste arendamine nõuab ka edaspidi suurt tähelepanu. „Kirjutamis-, lugemis- ja arvuti kasutamise oskus võivad tunduda arenenud riikide seisukohalt naeruväärsete väljakutsetena, aga nende oskuste tase mõjutab otseselt inimese sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut. Töötame selle nimel, et täiskasvanud tahaksid ja saaksid igapäevaelu kõrvalt kooli naasta, et oma oskusi täiendada.“
Konverentsil kõnelesid teiste seas Tallinna Kirjanduskeskuse juhataja Maarja Vaino ning infotehnoloog ja IT-visionäär Linnar Viik.
Euroopa põhioskuste võrgustik loodi 2010. aastal eesmärgiga soodustada täiskasvanute põhioskustega seotud poliitikate arengut ja edendada koostööd poliitikakujundajate ning -elluviijate vahel. Tänaseks on võrgustikul 92 liikmesorganisatsiooni 41 riigist üle maailma.
Konverentsi korraldas EBSN koostöös Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsiooniga Andras, Eesti Vabaharidusliidu ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga.
Lisainfo:Konverentsi programmEBSN koduleht