Täiskasvanute koolitaja kutse 20. Ülevaade küsitlusest   

Jaana Susanna Liigand-Juhkam, Larissa Jõgi  

Tänavu täitus 20 aastat täiskasvanute koolitaja kutsete andmisest Eestis. Kutse ja kutsete arendamisega seotud protsessi on algusest peale koostöös partnerite ja Kutsekojaga eest vedanud Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon Andras (ETKA Andras).   

Koolitajate kutsete väljatöötamisega alustati juba 2002 aastal. See protsess on hõlmanud nii kutse- kui ka hindamisstandardite arendamist, laiapõhjalist koostööd partneritega, analüüsi ja pidevat protsesside ning kaasnevate tegevuste parendamist.  

Täiskasvanute koolitajate kutse eristub teistest kutsetest. Näiteks puudub koolitajatel ühtne kõrgharidus nagu õpetajatel või arstidel. Koolitajate erialad, haridus, ametid ja koolitusvaldkonnad on väga mitmekesised. Kutsega koolitajaid on Eestis juba üle poole tuhande. Selle artikli kirjutamise ajaks o​​​​n väljastatud 562 kehtivat kutsetunnistust (30.05.2024). 

 Täiskasvanute koolitajate kutsetega seonduvale protsessile tagasivaatamine on oluline ja seetõttu tegi ETKA Andras koostöös Tallinna Ülikooliga  kutsega koolitajate seas küsitluse.  Küsitluse kavandamise, küsimustiku loomise ja andmete analüüsimisega tegelesid Larissa Jõgi ja Külli Meier (kutsekomisjoni esindajad), Jaana Liigand-Juhkam ja Monica Marfeldt (hindamiskomisjoni esindajad) ja Piret Jeedas (täiskasvanute koolitajate esindaja).   

Meid huvitasid järgmised küsimused: kuidas kutsega koolitajad on kogenud kutse taotlemist? Millised on kutse taotlemise motiivid? Milline on kutse tähendus koolitajate jaoks? Küsitluse eesmärk oli kutse taotlemisega seotud kogemuste, motiivide  ja kutse tähenduse analüüs. Muu hulgas kaardistasime kutsega koolitajate profiili.   

 Küsitlusele vastas neli põlvkonda koolitajaid 

 Küsitluse aluseks oli kaheosaline küsimustik. Lisaks sotsiaal-demograafilisele osale olid küsimused kutse taotlemise motiivide, kogemuste ja kutse olulisuse kohta.  

Kutse osaleda küsitluses saadeti  kõigile 562-le kutsega koolitajale ja 7.– 25. märtsini vastas küsimustikule 284 kutsega koolitajat. Kui üldiselt peetakse sarnastes küsitlustes soovituslikuks vastajate arvuks 20% ja oodatavaks, reaalseks vastajate arvuks kuni 33% (Survey Anuplace 2018), siis meie küsitluses oli vastajaid 50%, millega saame olla väga rahul. Rahul oleme ka sellega, et küsitluses osales neli põlvkonda koolitajaid. Vastajate vanuseline variatiivsus,  kogemuste  ja  koolitusvaldkondade mitmekesisus oli märkimisväärne. Üle poole vastanutest (65%) olid vanemad kui 50 eluaastat ja kõrgharidus oli  95​​% vastajatel. 

 Kogutud andmete analüüsi põhjal kujunes ülevaade koolitajast, mille põhjal saab luua koolitaja sotsiaal-demograafilise ​​​​portree: kutsega koolitaja on valdavalt kõrgharidusega, täiskasvanute koolitaja väljaõppega, mitmekesise töö- ja koolitajakogemusega, naissoost (83% vastanutest). Küsitluses osalenud koolitajatest (N=284) on 253 (89,1%) osalenud koolitaja väljaõppes.  

 Peamiselt tegutsevad koolitajad kas ettevõtjatena (N=130) või koolitajate või vabakutselistena  avalikus (N=127) ja erasektoris (N=85) ning mittetulundussektoris (N=49). Koolitajad tegutsevad eelkõige Eestis ja peamiselt elukohajärgses maakonnas (N=223), tegutsetakse ka väljaspool elukohajärgset maakonda. Samuti on koolitajaid, kes töötavad välisriikides (N=34).   

Enamik koolitajaid on pika staažiga

 Koolituskogemuse poolest saab koolitajaid jagada nelja gruppi. 20% vastajatest oli koolitamisega tegelenud kuni 5 aastat, 20% 6–10 aastat, 30% 11–20 aastat, 28% 21–30 aastat ja paar protsenti omas koolitajastaaži üle 30 aasta.  

Koolitusvaldkonnad ja teemad, millega koolitajad tegelevad, on mitmekesised. Näiteks ettevõtlus, meeskonnatöö, suhtlemine, keeleõpe, haridus, infotehnoloogia, arvutikasutamine ja digioskused, aga ka sport, tervis, vaimne tervis, hügieen, hingehoid ja arvukalt muid spetsiifilisi teemasid. Tehakse ka  täiskasvanute koolitajate väljaõppega seotud koolitusi ja hobikoolitusi. 

 Kutsetunnistus on kvaliteedimärk  

Kutse taotlemise motiivid saab jagada kahte gruppi: koolitaja isiklikud motiivid ja välised motiivid. Peamised ja ka olulisemad motiivid on siiski isiklikud. Pea kõik küsitluses osalenud koolitajad pidasid oluliseks enesearengut, usaldusväärsust koolitajana, soovi olla eeskujuks teistele koolitajatele. Oluliseks peetakse soovi koolitajana töötada ja ennast teostada, areneda, saada kinnitust enda identiteedile või kompetentsidele või kvalifikatsioonile. Kutsetunnistust peetakse kvaliteedimärgiks, oluliseks teetähiseks, millekski, mis toetab koolitajaks kujunemist, eristumist tööturul, eneseanalüüsi ja enesearengut. Olla kutsega professionaal, usaldusväärne koolitaja on läbivad kutse tähendused.  

 Minu jaoks on kutse oluline kvaliteedimärk. Usun ka, et olles ise koolitajate koolitaja, on oluline omada kutset. Mulle on ka tähtis koolitajate professionaalsus ning kutsega koolitajate arvu kasv ning ise kutset omades loodan olla inspiratsiooniks ja eeskujuks ka teistele koolitajatele, et täiskasvanute koolitus tervikuna oleks Eestis professionaalne.  

 Kutse vajalikkus seostub nii enesearengu, usalduse kui ka kogukonnaga. Oluliseks peetakse kuulumist koolitajate kogukonda, võimalust kaasa rääkida kogukonnas ja valdkonnas, panustada, populariseerida kutset, saada kogemusi kutse taotlemises. ​​​​Välised motiivid on seotud kas kutsetunnistuse saamise ja hankes osalemise vajadusega või võimaliku suurema töötasuga. 

Kokkuvõtteks. Täiskasvanute koolitaja kutsesüsteemi loomine on kutsete arendustegevus, kuid seda võib pidada nii õppimis- kui ka sotsiaalseks protsessiks, mis on kujunenud eri osapoolte koostöös ja usaldussuhetes. Kutseseadusele tuginedes on loodud kutse- ja hindamisstandardid, mis võimaldavad taotleda töömaailma kutset. Kujunenud on eri osapoolte vaheline usaldus kutseandja suhtes. Kõik need tunnused viitavad täiskasvanute koolitajate professionaliseerumisele Eestis. Ilmnes, et küsitluses osalenud koolitajad on kutseteadlikud ja motiveeritud. Ollakse teadlikud enda arenguvajadustest ja sellest, mida kutse neile tähendab. Ligi 10% vastajatest pidas kutsetaotlemist ja eneseanalüüsi koostamist liialt mahukaks, kuid valdavalt hindasid vastajad kutse taotlemise protsessi positiivseks ning kutseandjat usaldusväärseks partneriks.