Töölt õppepuhkusele – kes ja kuidas?

 


     Helve Toomla, jurist
     Foto: Pille-Riin Pregel

Möödunud aasta tõi olulisi muudatusi õppepuh- kuse andmisse ja tasustamisse. Nüüd on õigus õppepuhkust saada kõigil, kes töö kõrvalt tasemeõpet läbivad, pole oluline, milline on õppevorm või -koormus. Samad õppepuhkuse reeglid kehtivad ka tööalases koolituses.   
Tasemekoolitus 
Kui varem anti täiskasvanute koolituse alusel taseme- koolituseks õppepuhkust ainult neile, kes omandasid põhi-, kesk-, kutse-, kutsekesk- või kõrgharidust õhtuti, kaugõppes või osaõppes, siis alates 1.juulist 2009 on sellised piirangud kaotatud.

Õigus õppepuhkust saada on kõigil tasemekoolitust läbivatel õppuritel, st neil, kes töö kõrvalt vastavat haridust andvas õppeasutuses õpivad, olenemata õppevormist või -koormusest. Puhkuse saamise eelduseks on muidugi see, et töötatakse töölepinguga või ollakse ametis avaliku teenistuse seaduse alusel. Töövõtu-, käsundus- vms lepingu alusel töötavad inimesed seaduse alusel õppepuhkust nõuda ei saa.

Õppepuhkuse andmine ei sõltu sellest, mis eriala tasemekoolitusel õpitakse, tööandja ei saa nõuda, et õpitaks ainult seda ametit, millel inimene töötab, või seda, mida tööandja nõuab. Nii on õppepuhkusele õigus näiteks tehase raamatu- pidajal, kes õpib aianduseriala, või ehitajal, kes omandab juristi kutset.

Õppepuhkuse kestus võib olla kokku 30 kalendripäeva, kuid mitte enam õppe- aastas, nagu varem vaid kalendriaastas. Seega peaks õppur koos õppeasutusega kavandama oma koolitööd selliselt, et saaks puhkust nii sama aasta kevad- kui ka sügissemestril. Lisaks iga-aastasele 30-päevasele õppepuhkusele antakse viimasel kooliaastal õppe lõpetamiseks veel 15 kalendripäeva puhkust.

Töötajal tuleb õppepuhkuse avaldusele lisada koolitusasutuse teatis. Seadus ei ütle enam, mida täpselt peab teatis sisaldama, kuid kindlasti tuleb selles näidata, kus töötaja õpib ja et ta on lubatud loengutele, eksamitele, õppe lõpetamisele vms.

Muutunud on õppepuhkuse tasu maksmise kord. Varem säilitati keskmine töötasu kümneks päevaks, ülejäänud päevadel tuli maksta kehtivat miinimumpalka. Nüüd makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva eest, ülejäänud kümme päeva jäävad tasustamata. Välja arvatud juhul, kui töö- või kollektiivlepingus on kokkulepitud tasu maksmine ka nende päevade eest. Kuna enam ei ole seaduses juttu palga säilitamisest ja puudub viide puhkuse kestuse arvutamisel normidele, mis sätestavad nn harilikku puhkust, siis tuleb maksta keskmist töötasu ka õppepuhkuse aega jäävate puhkepäevade ja riigipühade eest. Kusjuures õppe- puhkus riigipühade võrra ei pikene.

Õppe lõpetamiseks antava täiendava 15 puhkusepäeva eest tuleb tööandjal maksta alampalga alusel arvutatud tasu.

Tööalane koolitus
Muutusi tehti ka tööalase koolituse korras. Endiselt loetakse tööalaseks koolituseks kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumiste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet kas töökohas või koolitusasutuses. Tööalase koolituse läbimisel antakse tunnistus või tõend. Töölepinguseadusega on nüüd tööandjale pandud kohustus tagada töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks ettevõtte huvidest lähtuv koolitus, kanda koolituskulud ja maksta koolituse ajal keskmist töötasu. Sellele nõudele vastab ka töötaja kohustus sellisel koolitus osaleda.

Õppepuhkust tööalasest koolitusest osavõtuks antakse töötajale ja teenistujale samas ulatuses nagu tasemekoolituse puhul.

Sageli küsitakse, kas ja millal tuleb tööalase koolituse maksumus tööandjale tagasi maksta, kui tööleping lõpeb. Tööandjale seadusega pandud koolituskohustus, mis lähtub ettevõtte huvidest ja milles töötaja on kohustatud osalema, jääb igal juhul ainult tööandja kanda, töötajal ei ole töölepingu lõppemisel kohustust neid kulusid hüvitada. Sellise kohustuse panemine töölepingusse oleks samuti tühine.

Teine lugu on aga kokkuleppelise tööalase koolitusega, mille puhul tööandja teeb lisakulutusi. Kuna sellisest koolitusest on töötajal alati võimalik keelduda, siis võib kõne alla tulla kulude hüvitamine tööandjale. Töölepinguseaduse paragrahv 34 nõuab koolituskulude hüvitamise kokkuleppe sõlmimist kirjalikult, selles peab olema näidatud koolituse sisu ja kulud, siduvusaeg ehk aeg, mille jooksul töötaja ei ütle töölepingut üles. Siduvusaeg ei tohi ületada kolme aastat ega olla ka selle kolme aasta piires ebamõistlikult pikk. Hüvitamise kohustust ei teki siis, kui töötaja ütleb töölepingu üles tööandjapoolse olulise töölepingu rikkumise tõttu. Koolitus- kohustuse hüvitamise kokkulepet ei ole lubatud sõlmida alaealisega.

Töötajal, kes on sõlminud kokkuleppe koolituskulude hüvitamiseks ja kes näiteks kolmeaastase siduvusaja jooksul töölepingu omal soovil pärast kaheaastast töötamist üles ütleb, tuleb tööandjale tagasi maksta kolmandik koolituskuludest.

Pane tähele! 
Kehtiva töölepinguseaduse (TLS) § 67 ütleb:

• töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses (TÄKS) ette nähtud tingimustel ja korras.

• Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks.

Loe TÄKSiwww.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13197371

Loe TLSi: www.rmp.ee/toooigus/toolepinguseadus/