10.juunil toimus Pärnu Keskraamatukogus täiskasvanuhariduse eelfoorum.

Rühmatööde ja arutelu peamiseks eesmärgiks oli leida mõistetavaid väljundeid ja tunnuslauseid täiskasvanuhariduse populariseerimiseks ning arutleda täiskasvanu- hariduse olemuse üle.

Aruteludes kerkis esile õppija omavastutuse mõiste ning vajadus õppijapoolse aktiivsema ja avatuma osalemise järele koolitusprotsessis. Samuti leiti, et õppija tulek õpipaika sõltub väga paljudest osapooltest – kohalikest omavalitsustest, üld- hariduskoolide õpetajatest, lapsevanematest – kes kõik vajavad eraldi tähelepanu ja koolitust. Eestvedajate ja elukestva õppe mõtteviisi  kandjatena nähti tunnus- tatud õppijaid, kultuuri- ja rahvamaju, internetti, kutseõppeasutusi, täiskasvanute gümnaasiume, vabahariduskoole, rahvaõpistuid, tööandjaid jne. Täiskasvanuharidus kipub praegu vastanduma üldhariduskoolile. Tegelikult on mõlemad elukestva õppe lahutamatud osad. Täiskasvanute koolitajad peavad hakkama kujundama positiivset hoiakut õppimise suhtes. Õpetama ei pea mitte ai- net vaid inimest, ning aitama tal elada oma elu nii, et tal oleks võimalus olla õnnelik.

Rühmatööde käigus tehti ettepanekud luua erinevad videoklipid õppimisest ja õppi- jatest, mida saab levitada Internetis.

Oluliste sihtgruppidena kaasamisel mainiti korduvalt tööandjaid ja kohalikke oma- valitsusi kui strateegilisi partnereid. Neile tuleks eraldi adresseerida hüüdlauseid, nt:Kuula õppijat, märka õppijat, tunnusta õppijat!

Täiskasvanuhariduses veel mitteosalevate inimeste toomiseks õppimise juurde mainiti isiklikku eeskuju kui olulist tegurit ja nö boonuspunktide süsteemi tubli- matele kaasajatele.