Sirje Pree: millegi uue väljamõtlemine hoiab mind koolitamas

Kuressaare Ametikoolis sotsiaalvaldkonna kutseõpetaja ja täiskasvanute koolitajana töötav Sirje Pree mäletab noorusest kaht valdkonda, kuhu ei kavatsenud nina kunagi pista: haridussüsteem ehk õpetamine ja tervishoid. „Ja siin ma nüüd olen – mõlemaga seotud. Never say never,“ muigab Sirje.
Ametikoolis annab ta täiskasvanud õppijatele teadmisi näiteks arengupsühholoogia, eneseanalüüsi, suhtlemisoskuste, kliendikeskse teenindamise ning koostöö ja meeskonnatöö kohta. „Saime justkui tiivad,” iseloomustavad paljud vilistlased, lisades, et kui kooli tulles pole neil olnud julgust esineda või oma põhimõtete eest seista, siis Sirje suhtlemistreeningu tunnid on andnud enesekindlust ja usku endasse.

Kuidas olete koolitajaks saanud ja mida see Teie jaoks tähendab?
Kuidas psühholoogi taustaga inimesest saab koolitaja? Usutavasti nii nagu paljude sarnaste lugude puhul – vajaduse ja võimaluse tõttu, samm-sammult või hoogsalt koolitusturule sisse sulpsatades. Edasi läheb uju või upu meetodil. Need, kes ujuma hakkavad ja seda lausa nautima õpivad, saavadki koolitajateks.
Minu kui koolitaja tööriistakasti kuuluvad kindlasti suhtlemistreenerile omased aktiivõppe võtted ja lähenemine, NLP meisterpraktiku oskused ja hoiakud, kunstiterapeudi nipid. Kui sellele lisada psühholoogiaga seotud teadmisi, oskusi ja väärtusi (lahenduskeskne ja narratiivne terapeutiline lähenemine, pereteraapia süsteemsus jms) ning elu- ja maailmakogemus, siis saab kokku mitmekesise valiku. Kõike seda kombineerides ongi koolitamine äge.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Koolitamine on minu jaoks huvitav ning vaheldust ja väljakutseid pakkuv. Kuidas teha asju teistmoodi, huvitavalt, nii et koolitatavatel hakkavad silmad särama ja nende uudishimu ning soov areneda kasvab (või vähemalt püsib)? Kui ühel viisil ei saa, siis kuidagi ikka. Usun, et millegi uue (teistmoodi võtte, tehnika, meetodi) väljamõtlemine ja eri võimaluste kombineerimine hoiab mind koolitamas. Ja muidugi koolitatavad. Nad inspireerivad.
Tegelen palju meeskonnatöö ja suhtlemisoskuste koolitamisega ja naudin selle juures üha enam protsessi, kulgemist. Mina olen ju protsessi suunaja, aga mida vähem suunan, seda parem. Inimestel ja organisatsioonidel on endil võimsad ressursid olemas. Need on vaja vaid soovitud suunas valla päästa. Kuna inimesed ja organisatsioonid on erinevad, siis on iga koolitus erinev. Ka minu jaoks on sageli lõpptulemus üllatav ja vaimustav. See ongi see, mis laseb ikka ja jälle vastu võtta tellimuse koolitada veidi teistsuguse väljundi või eesmärgi saavutamiseks, veidi teistsuguse fookusega ka sarnasel teemal.

Millised on koolitajana need hetked, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Põnev on jälgida, kuidas just pikemaajaliste ja mahukamate koolituste jooksul inimesed saavad nagu tiivad. Ikka veel kohtan palju negatiivset varasemat õppimiskogemust. Kui täiskasvanud inimene saab koolituselt õppimise maitse ja mõnu suhu, siis saan olla rahul. Edasi lendab juba ise. Küll tasub mainida, et inimesed saavad ka õppimise haiguse, kroonilise. Õnneks nimetatakse seda tänapäeval elukestvaks õppeks