31. jaanuaril ja 1. veebruaril 2019 toimunud seminaril „ Täiskasvanute põhioskused Eestis” osalesid täiskasvanuõppe pakkujad, haridus- ja teadusministeerimi, ETKA Andrase ja teiste osapoolte esindajad.

​

Osalejad said ülevaate, kuidas toimub põhioskuste õpetamine ja omandamine formaalhariduses, vabahariduses ja erinevatel täienduskursustel.

Ettekanded:
Functional Basic Skills for European Adults: issues and plans for development
Graciela Sbertoli, European Basic Skills Network peasekretär

Põhioskustega seotud mõisted. Põhioskuste õpetamine täiskasvanute gümnaasiumides
Marika Kaasik, Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi direktor

Põhioskuste õpetamine vabahariduslikes koolituskeskustes
Tiina Jääger, Eesti Vabaharidusliidu programmijuht

Põhioskuste õpetamine Töötukassa poolt korraldatud koolitustel
Anu Harjo, Eesti Töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juhataja asetäitja

Ettekannetele järgnenud arutelu käigus asuti seisukohale, et teema on väga aktuaalne ning vajab rohkem kajastamist ja laieldasemat tutvustamist eelkõige täiskasvanute koolituse pakkujate seas.Rääkides põhioskustest Eestis keskendume peale kirjaoskuse, matemaatilise kirjaoskuse, digioskuse ja riigikeele oskuse välismaalastale ka sotsiaalsetele oskustele (õpioskus, suhtlemisoskus, probleemi lahedamise oskus, ettevõtlikkus jne).

Arutelu tulemusena tehtud ettepanekud
* Täiskasvanuhariduse erinevad osapooled peavad selgeks rääkima põhimõisted seoses põhioskustega. Kuna põhioskused on õpioskuste alusmüüriks, siis peab see olema prioriteetne valdkond. Seega on vajalik kujundada ühine arusaamine koolituse pakkujate, koolitajate ja teiste täiskasvanuhariduse osapoolte poolt, millisel positsioonil põhioskustest rääkimisel oleme.

* Võtmeisik on täiskasvanute koolitaja. Täiskasvanute koolitajad ja õpetajad peaksid teadma, mis on probleem, siis saab neid kaasata kogemusi vahetama, häid praktikaid tutvustama ja olukorra muutmisele kaasa mõtlema.

* Täiskasvanute koolitajatele suunatud kursused, kus käsitletakse põhioskuste õpetamist, peavad 2019. aastal jätkuma. Koolitajate koolituse õppekavad tuleks üle vaadata, et seal oleks selgesõnaliselt sees põhioskuste õpetamise teema. Õpetajate ja koolitajate harimisel peab olema eesmärgiks arusaamade ühtlustamine, et kõik räägiksid n-ö sama keelt.

* Ühiskonna teadlikkus peab kasvama, mis tähendab teema pidevat üleval hoidmist meedias. Näiteks: "Õnne 13" stsenaariumisse sisse kirjutada, sest rahvale avaldab see mõju; telesaade "Mõmmi ja tema pädevused" jm.Kampaaniate läbi juhtida üldsuse tähelepanu põhioskustele – inimene peab oma oskuseid revideerima ning uuendama. Oluline on ka, et inimesd julgeksid sellest rääkida ja tunnistada oskuste puudulikkust. Kaaluda teema sissetoomist üleriigilises täiskasvanuhariduse teavituskampaanias. Üks võimalus on varjatud sõnumitega inimeste tähelepanu juhtida. Kaasata president ja minister.

* Ühiskondlik arutelu ja ühise teadmise kujundamine, sh kodanikukasvatus.Teema ülevalhoidmine ja tähtsustamine ning koostöö üld- ja täiskasvanuhariduse vahel.

* Peame sõnastama, mis on Eestis probleem seoses põhioskustega. Teema on kontekstipõhine, mis tähendab ennetamist ja tagajärgede likvideerimist.

* Täiskasvanud õppijate kaasamine põhioskuste omandamise ja õpetamise paremustamisele. Teemat võiks käsitleda täiskasvanud õppijate foorumil.