Riina Kütt, Võrumaa

 

Riina Kütt: koolitajal on inimeste ees suur vastutus


                                    

Riina Kütt on koolituskeskuse Tungal asutaja, juht ja koolitaja. Ta on veendunud kogemusõppe pooldaja ja usub, et kõik täiskasvanud suudavad ennastjuhtivalt õppida. Riina koolitab näiteks täiskasvanute koolitajaid, õppeasutuste õpetajaid ja õppejõude, samuti teisi täiskasvanuid, kes on huvitatud isiklikust arengust. Lisaks koolitamisele on Riina jaoks oluline koostöövõrgustikes osalemine. Ta on Võru- ja Põlvamaa koolitajate klubi eestvedaja ja alates 2016. aasta septembrist tegutseb Riina EPALE täiskasvanuhariduse saadikuna.

Kuidas olete koolitajaks saanud ja mida see Teie jaoks tähendab?
Minu koolitajatee algas 1999. aastal Naiskodukaitses, kui osalesin õppijana Taani kolleegide tehtud instruktorikursusel ning tundsin selle käigus, et täiskasvanuna õppimine ja täiskasvanute koolitamine võivad olla väga nauditavad. Sellele esmasele kogemusele järgnesid magistriõpingud Tallinna Ülikoolis andragoogika erialal ja praktiline tegevus sisekoolitajana. Nüüdseks olen ligi kuus aastat tegutsenud vabakutselise koolitajana ja iseendale tööandjana. Lapsena unistasin kunstnikuks saamisest. Praegu tunnen oma tööd tehes suurt rahulolu, kuna koolitaja töös on väga olulisel kohal tõenduspõhisus, aga ka loovus. Tuginedes klassikute sõnadele: „Andragoogika on kunst ja teadus aitamaks täiskasvanud inimestel paremini õppida” – seda koolitamine minu jaoks tähendabki.

Kuidas koolitamine Teie arengut toetab?
Koolitamine on pingutust nõudev töö mitmes mõttes ja seetõttu on sellel ka suur enesearengu potentsiaal. Kõige olulisemad küsimused, millele koolitajana pidevalt vastama pean, on „Kes ma olen?” ja „Kes ma olla soovin?”. Koolitaja töötab inimestega ja mõjutab seeläbi inimeste elu, ning võimalik, et ka saatust. Seetõttu pean olema kindel, et mina koolitajana olen selline inimene, kes väärib olema kaasinimeste elusaatuse mõjutaja. 

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Need on hetked, kui ma näen inimeste silmi säramas, nende enesekindlust kasvamas ja huvi suurenemas, ning tunnen, et inimeses on tekkinud või tulnud juurde jõudu võtta vastu uusi väljakutseid. Samuti on toredad need hetked, kui kohtun mõne koolitusel osalenuga mõnda aega pärast koolitust, ja ta annab mulle õhinal teada, mida kõike ja kuidas on ta vahepeal tänu koolitusele teistmoodi tegema hakanud ning kuidas on see talle kasuks tulnud.