Täiskasvanud õppijate foorumi (TÕF) suvekool toimus sel aastal juuli alguses Viljandis.

Suvekooli avas TÕFi initsiatiivgrupi liige Marika Kaasik. Ülevaate õppekäigust Šotimaa täikasvanud õppijate ja koolitajate katusorganisatsiooni, Šcotland’s Leraning Partnership, tegid Merle Haug ja Sirje Plaks.
Koolitaja Pille Murriku abil viidi läbi rühma- tööd erinevatel õppimist puudavatel teema- del.
1. Rühmatöö
Mida tahaks Šotimaalt mudeldada:
Keeleõpet ja kirjaoskusele tähelepanu pööramist; omavalitsuse toetust täiskasvanuharidusele; meelespead (julgustavaid positiivseid uskumusi); kogukonnatööd (meil raskem, neil on rohkem usku); pereõppimist – emad-tütred koos, nt käsitöö; eneseväljendust; pidevat tunnustamist; esitajate väärtustamist ja neile lähenemist.

2. Rühmatöö
Mida olen koolitustelt saanud:

• oskust suhelda ja esineda, julgut, avatust
• motivatsioonikett
• teadmisi, oskusi
• julgust teisi toetada
• optimismi – saanud ise ja süstinud teistele
• uusi tutvusi, kohtumisi huvitavate inimestega
• kindlust, et teen õiget asja
• meeldiv ja kasulik vaba aja veetmine
• õpitu mõtestatus, läbi iseenda laskmine, integratsioon
• ideede paljusus
• erinevad kesskonnad on rikastavad
• elust osasaamine

• ise õppides õpin teistelt – elumõte

                                                                       

   

  
  
  

  3. Rühmatöö
      Mida soovin/ igatsen jätkuvalt:

  •    power- endast anda
  •    kõigile anda – kuidas ressursse leida, liigutada, äratada,
  •    teha midagi teisiti
  •    uusi võimalusi, tutvusi, vaatenurki, mõtteviise
  •    (saada ja teha) üllatusi
  •    Eesti oleks elukestva õppe poolest viie aasta pärast kõige rikkam
  •    elukestev õpe oleks iga inimese loomulik elu osa
  •    noored ei katkestaks õpinguid

   

   

  Osalenud inimesi motiveerivad õppima jörgmised tegurid:
  Välised tegurid: minu ümber olevad inimesed; huvitavad inimesed ja nende mõtted; amet kohustab.

  Sisemised tegurid: positiivne ellusuhtumine; teadmistejanu, uskumus, et tead- mised annavad rohkem valikuvõimalusi elus ja eluga kaasaskäimiseks; uudishimu; teadmine, et elu tuleb elada – pigem teha seda siis huvitavalt; sisemine motivatsioon – kirg, soov maailma parandada, et maailm oleks parem paik meie lastelaste jaoks; mina ise: olla oma lastele väga hea ema; eeskuju ja vastutus: kui tahan teisi aidata, pean ise õppima; vastutus arengu/ muutuste eest.

  Vajadused: eneseteostusvajadus; tahtmine aru saaada, seostada; edevus; mugavus -  tunda ennast nagu kala vees; andmisrõõm; soov areneda inimesena/ isiksusena; soov targemaks saada ja oma hirmudest üle saada; jagamisrõõm.

  Kogemused/ tulemused: vabam enesetunne; õnnestumised ja hästiminek (perel, sõpradel jne); rikkus (mitte ainult raha, vaid ka vaimne); hea läbisaamine lastega, lastelastega jne; praktilisus, kasu, tulemused; muuda ennast – muutub maailm; uued võimalused; enesekindluse kasv; aja kaduvus/ ajakasutus, carpe diem.

  Vastused sisaldavad ka protsessilisi tegureid: areng, õppimine ise koos sinna juurde kuuluvaga on tore ja nauditav.

  Muutuste (õppimise/arengu/kommunikatsiooni) loogilised tasemed
  R. Diltsi järgi

  Eesmärk/ vaimsus/ süsteemi tasand: määrab ära liikumissuuna. Kõikide protsesside õnnestumine algab eesmärgi selgusest.

  Identiteet, missioon – kuidas ja kellena ennast eesmärgi elluviimisel nähakse, kellega koos  eesmärgile püüeldakse.

  Uskumused ja väärtused on protsesside õnnestumise võtmetasandiks. Uskumused on nagu aken nii sise- kui välismaailma, millest oleneb valikuline taju ja sellest omakorda käitumine, mis valitakse; käitumisvalikust sõltub tulemus, mis saadakse.

  Ükskõik, kas usud, et suudad või arvad, et ei suuda – mõlemal juhul on sul õigus./ H. Ford

  Uskumused juhivad meie käitumist nagu kapen laeva. Kuid uskumused on tegelikult meie valik. Uskumusi/ hoiakut muutes muudame oma seisundit ja saadavaid tulemusi.

  Probleemide puhul on oluline määratleda, millisel tasandil probleem asub ning muutus sisse viia vähemal samal tasandil või sellest kõrgemal.

  

   

  Inimese liikumapanevaks  jõuls on vajadused ja  väärtused.

  Suvekooli teisel päeval   esines lugudevestja Piret  Päär ning päeva teisel  poolel  oli igal õppijal võimalus jutustada oma lugu.