IX täiskasvanud õppijate foorum (TÕF) toimus 22. novembril 2013 Tallinnas Kaval-Antsu talus.

IX TÕF tõi kokku liikumisega juba varasemast seotud ning täiesti uusi inimesi nii 2013. aastal maakondades tunnustatud õppijate, kui ka nende toetajate hulgast. Kokkusaamise avamise järel sai sõna Eestimaa Aasta õppija 2012 Anne Perlov, kes mõtestas tunnustust kui väljakutset kogu eluks. Anne on oma kodukohas Puka alevikus loonud MTÜ Pritsumehe Marid, milles kohalikud naised saavad koos tegutseda. Lisaks on Anne julgustanud mitmeid naisi, kes olid juba võtnud omaks hoiaku „Ah, mis nüüd mina …“, uuesti õppima ja selle kaudu oma elu muutma.

TÕF-i aastatepikkune traditsioon on olnud keskendumine innustavatele lugudele. Ka seekord jagasid kohalolijad oma lugusid teistega, keskendudes mõttele „Sa saad hakkama …“.

Maakondade aasta õppija tiitliga pärjatud Tiina Suban, Liina Verhovõh, Katrin Uffert, Marju Roosileht, Malle Lilleste, Tiia Palmiste, Tea Kõrs ja Eesti aasta õppija 2013 Lauri Veso jagasid oma mõtteid, kuidas on nad tulnud toime õppimise, töö ja pereeluga ning leidnud endas jõudu jätkamiseks ka siis, kui tundus, et lihtsam oleks olnud käega lüüa.

Kõiki aasta õppijaid iseloomustab sihikindlus – kord juba alustatut pooleli jätta lihtsalt ei saa ning ka see, et nad on osanud õppimist ja õppimisega seonduvat nautida. Väga oluline on täiskasvanud õppija jaoks ka perekonna toetus.

Päeva keskne ettekanne oli seotud PIAAC-Eesti programmi raames läbi viidud uuringu „Tean ja oskan“ tulemustega. PIAAC-Eesti programmijuht Aune Valk andis ülevaate täiskasvanute baasoskuste seisust Eestis ning võrdlusest teiste OECD riikidega.

Oskuste võrdluses on Eestil põhjust rahul olla täiskasvanute funktsionaalse lugemisoskuse ja matemaatilise kirjaoskusega. Oodatust kehvemad on aga tulemused probleemilahendusoskustega tehnoloogiarikkas keskkonnas. Olema harjunud pidama Eestit riigiks, kus infotehnoloogilised vahendid on laialt levinud ja inimeste valmisolek ja oskused neid kasutada, kõrged. PIAACi uuringu tulemused näitavad, et paljude inimeste jaoks see nii ei ole.  50+ elanikkonna hulga on koguni 50% neid, kelle oskused ei võimaldanud  ülesannete lahendamist arvutis.

Tunnustatud õppijate eestvedamisel arutlesid kõik kohalolijad ka selle üle, kuidas iga TÕF-il osaleja saaks innustada inimesi oma lähikonnas õppima. Arutelu lähtus kahest küsimusest:

Millised argumendid mõjutaksid konkreetsetinimest taasalustama õpinguid?

Mida oodatakse kogukonnalt, kohalikult omavalitsuselt ja riigilt?

Konkreetsed argumendid:

• Õppimine aitab säilitada olemasolevat töökohta ja teha karjääri
• Kas sa 10 aasta pärast tahad teha seda, mida sa teed täna? Õppimine annab võimaluse teistsuguseks tulevikuks
• Õppimine lisab sotsiaalset kapitali – uusi huvitavaid / kasulikke tuttavaid
• Muutud inimesena enesekindlamaks ja huvitavaks
• Sinu pere on uhke sinu üle
• Oled oma lastele eeskujuks
• Õppimine annab valikuvabaduse teha sellist tööd/karjääri, mida tahad
• Mida sa tahad? Miks sa ei tee?

Ühise arusaamana ilmnes aruteludest, et tänaseks tunnustatud õppijatel on olnud õpingute alustamiseks  innustav eeskuju ning täna on nad  ise valmis olema innustavaks eeskujuks.

Ootused kogukonnale, KOV-le, riigile:

• Õppivat inimest tuleb tunnustada (kõikidel tasanditel)
• Kogukond ja KOV saaksid aidata lastehoiuga, KOV saab teha lasteaia kohatasu soodustuse õppivale emale või isale
• Riik peab tegema selgitustöö õppimise väärtustamiseks. Näit kommertsreklaam alkoholireklaamide eeskujul – õppimine on atraktiivne, ilusad/tuntud  inimesed tegelevad õppimisega
• Positiivse kuvandi loomine täiskasvanute gümnaasiumitele meedias
• Eraldi tähelepanu 35+ venekeelsele elanikkonnale – info peab jõudma nende meediakanalitesse
• Kohalik omavalitsus võiks maksta sõidutoetust näit linna õppima sõitvale inimesele (täiskasvanute gümnaasium, kutsekool). Riik peab looma stipendiumifondi, millest kohusetundlik ja heade tulemustega õppija saaks väikestki toetust
• Töötukassa infopäevad kohtadel (vallamajas, külakeskuses), mitte ainult töötutele, vaid kõigile inimestele – kuidas planeerida oma tööelu, millised võimalused ja õigused inimestel tööga/ettevõtlusega seoses on.
• KOV ja riigi koostöös on vajalik uus ring  arvutikoolitust 45+ inimestele (PIAAC-i tulemused!). Vallamajad, kohalikud koolid – inimestele võimalikult lähedal.
• Eesti riigis on puudu üks oluline lüli – koolist (nii põhikoolist, gümnaasiumist kui kutsekoolist) väljalangevat noort, ei tohi „silmist kaotada“, temaga tuleb tegeleda kohe, leida sobiv kool või väljaõpe. Riik peab looma võimaluse kohalikes omavalitsustes sellise ametikoha loomiseks

Õppijate ootustest on võimalik sõnastada konkreetsed ettepanekud täiskasvanute õppimise toetamiseks nii kohalikule omavalitsusele kui ka riigile.

Päeva lõpetasid Eesti Väitlusseltsi esindajad Viktor Nikonov ja Kaspar Kelder, kes PIAAC-i uuringu taustal väitlesid teemal „Oskus õppida on seotud vanemate haridustasemega“.

Osalejate tagasiside ja hinnang TÕF-ile võimaldab üldistada:

• TÕF on oluline sündmus, mis võimaldab kohtuda mõttekaaslastega ja näha selgemalt oma võimalusi inimeste julgustamisel õpingutega taasalustamiseks
•  Suur väärtus on õppijate lugudel
• Huvitav ja mõtlemapanev informatsioon värskest uuringust (PIAAC)
• Inspiratsioon ise midagi ära teha „Tulin, et kuulata-vaadata, mida teised teevad. Lähen, et ise midagi ära teha“.

Suurkogu oli paljudele motiveerivaks jõuks, et korraldada kohapealseid õppijate kokkusaamine. Seega toimusid kohalikud õppijate foorumid Kohtla-Järvel, Pärnumaal, Raplamaal, Valgamaal, Viljandimaal, Võrumaal.