Põlvamaa aasta õppija TATIANA GRUZDEVA (32) iseloomustamiseks öeldakse, et ta on inimene, kes on aru saanud elukestva õppe olulisusest. Abiellumine Räpinast pärit mehega ei muutunud Venemaal sündinud ja kasvanud naise elukorraldust esialgu kuigi palju – mees töötas küll Eestis, kuid elati Petseris ja Tatiana töötas piiripunktis. Kolimine Eestisse tõi teadmise, et keelt oskamata oli siin keeruline toime tulla. Tatiana asus õppima esmalt keelekursustel, siis Räpina Aianduskoolis nooremaedniku erialal. Tema perekond Venemaal ei vaadanud erialavalikule kuigi hästi – seda peeti väheprestiižseks – kuid südi naine õppis ise ning jõudu jagus ka nooremate õpingukaaslaste innustamiseks-julgustamiseks. Tatianal on juba oma kliendid nii Eestis kui Venemaal, Petseris, ning plaan samas koolis floristi õppekaval haridusteed jätkata. Õppimispisikuga on nakatatud sõbranna ning tänu paranenud eesti keele oskusele on tal võimalik aidata koolitöödes poega. Tatiana kohta öeldakse, et oma positiivsuse, optimistliku ellusuhtumisega ning tahtmisega edasi pürgida on ta sädeinimeseks Räpina vene kogukonnas. Räpina Aianduskooli enamasti teismeeas õpingukaaslastele sai temast aga otsekui emalik teenäitaja, kes neid leebel moel toetas ja õigele teele suunas kui vaja.

Miks Te õpite?
Tulin Eestisse alles paar aastat tagasi ja õpin eelkõige selleks, et olla võimeline elama siin täisväärtuslikku elu. Kui elan sellel maal, on loomulik, et oskan keelt. Hetkel ei ole veel tööd leidnud, kuid eesti keelt õpiksin meelsasti edasi, kui võimalus avaneks. Praegu saan poes ikka enam-vähem hakkama. Õppimine Räpina Aianduskoolis ei olnudki esialgu teab mis kerge, pidin ennast ikka ületama, kui asusin endast poole noorematega ühte koolipinki. Usun siiski, et rõõmsa meele ja positiivse suhtumisega saab raskused ületada.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?
Viimaste aastate muutused on muidugi olnud suured. Olen vahetanud kodumaad! Saan oma eesti keelega nüüd juba ise hakkama ning vajadusel poegagi koolitöödes aidata. Juurde on tulnud enesekindlust ja julgust edasi õppida, aga tööd tuleb teha palju, see on selge. Olen loomult optimist ja loodan, et elul on mulle veel nii mõndagi põnevat varuks.