Saaremaa aasta õppija Mare Poopuu (49) ütleb, et talle on alati õppida meeldinud, ka lapsena. Salme Põhikooli haldusjuhina ja MTÜ Igale Lapsele Pere Saaremaa koordinaatorina töötav naine läks Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžisse sotsiaaltöö korralduse eriala õppima siis, kui oma lapsed juba suureks kasvatatud ja taas aega iseenda jaoks. See teema tundus lihtsalt nii südamelähedase ning meie ühiskonnas olulisena. Juba kolmandat aastat viib Mare vabatahtlikuna Petrula Kristlikus Kodus läbi puuetega inimestele mõeldud laagrit ja just laagriliste säravad silmad on pannud teda seda tööd paremini teha ning edasi õppida tahtma.

Miks Te õpite?
Maailm ju muutub ja areneb meie ümber kogu aeg ning on loomulik ka ennast arendada. See on minu jaoks väga nauditav. Lõpetasin sotsiaaltöö korralduse eriala Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžis ning nüüd asun õppima Räpina Aianduskooli maastikuehitust. Need on küll täiesti erinevad erialad, aga huvitavad mõlemad väga.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?
Esiteks tuli mulle jälle meelde, kui väga mulle meeldib õppida. Pärnu Kolledžis on head õppejõud ning väga hea õppekava. Õppisin tõepoolest seda, mida õppima läksin. Vähem tähtsaks ei saa aga ka pidada sotsiaalseid suhteid, uusi tuttavaid. See on väärtus omaette ning annab inimese elukvaliteedile palju juurde. Ma ei mõista inimesi, kes tulevad ja ütlevad: "No mina küll ei saa aru, miks nii vana inimene veel õppima läheb, mis see sulle annab?" Selleks et aru saada, tulebki õppima minna! Õppida on lihtsalt mõnus. See tunne, kui eksam on edukalt sooritatud, tuled jälle sessilt koju, mees ja laps on koristanud toad ning valmistanud õhtusöögi. Kui laps ütleb: "Oleme tasa, emme õpib eksamiks!". No mida veel tahta!