Raplamaa aasta õppija Airika Rahuoja (40) teab, mida õppida soovib ja rakendab õpitu ka kohe ellu. Pole harv juhus Airikat põlluveerel ninapidi raamatus kohata, et mõnd putukat uurida või taimehaigust tuvastada. Olles Vajo Farmi OÜ juhatuse liige ning Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsis aktiivselt tegev, tulevad teadmised põllumajandusest igati kasuks ja just seda rada ongi Airika pärast Rapla Õhtukeskkoolis keskhariduse omandamist käinud. Õpitud on Olustveres, Kehtnas ja kevadel sai lõpetatud põllumajandusettevõtte majandamise eriala Eesti Maaülikoolis – ikka selleks, et maatööd suurema tarkuse ja paremate oskuste-teadmistega teha. Oma ettevõte on seeläbi laienenud ja arenenud – lisaks veisekasvatusele toodab Airika farm ka teravilja ja õlikultuure. Õpitut ei hoia ta sugugi endale – innustab sõpru, jagab saadud teadmisi ja vahendab infot toimuvate koolituste kohta. Aktiivse lapsevanemana plaanib Airika Kabala koolis hakata lastele loodusringi läbi viima. Ta on ka külaliikumise initsiaator ning aktiivne kohaliku elu edendaja.

Miks Te õpite?
Ma olen uudishimulik ja soovin alati teada rohkem. Ülikooli olin alati minna tahtnud, aga seda pikalt edasi lükanud. Ühel hetkel taipasin, et lükata pole enam kuhugi. Õppides tekib uusi mõtteid ja energiat, samas on see ka kui väike puhkus – oled ju täiesti teises keskkonnas ja tööle tagasi jõudes on uut jõudu, et teadmisi rakendada. Selleks, et küsimusi esitada, peab midagi teadma. Selleks, et teada, tuleb õppida.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?
Eelkõige enesekindlust, usku endasse, julgust teha midagi, mida pole varem teinud. Teadmisi, kuidas teha paremini oma tööd. Kui kodu, laste ja töö kõrvalt kooli lõpetad, siis tunned ennast võitmatuna! Olen saanud ka palju uusi toredaid sõpru kellega meil on sarnased huvid. Tahan sügisel taas õppima minna ja ehk kunagi magistrantuurigi.