Jõgevamaa aasta õppija Anne-Liis Nässi (29) arvates oli ta noorena koolis käies teistsuguse mõttemaailmaga kui teised temavanused. Suviti tuli töötada, aga koolis tekkisid puudumised hoolimata sellest, et õppimine iseenesest teab mis suurt raskust ei valmistanud. Kuuldused Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli õpetajate paindlikkusest ja mõistvusest panid neiu lõpuks selle kooli kasuks otsustama. Ühtäkki hakkas ta viisi saama, lõpetas põhikooli, kuid tütre sünd tõi õppimisse taas pikema vahe sisse. Suur soov raamatukokku tööle minna, kus ka lõpetatud keskharidust nõuti, viis Anne-Liisi taas, pärast 8-aastast pausi, 2011. aastal Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli koolipinki. Õpinguis pole neiu põlanud raskust ise tööd teha, vaeva näha ja teisigi aidata. Õpetajate sõnutsi on Anne-Liis järjekindel, püüdlik ja kohusetundlik.

Miks Te õpite?
Õpin, sest hariduseta on väga raske südamelähedast tööd teha. Olles saavutanud sihtmärgi keskkool lõpetada, ütlen kõigile: tuleb võtta endale siht ja kui inimeses on veidigi järjekindlust, siis on edasine palju lihtsam. Nagu öeldud, sai kool kevadel lõpetatud. Sügisel kavatsen Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis edasi õppida.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?
Kooli naasnuna, olles 8 aastat õppimisest eemal olnud, mõtlesin hetkeks, et olen äkki klassikaaslastega võrreldes liiga vana ja ehk ei mäletagi midagi põhikoolist. Üllatus aga oli suur – mul olid suurepärased klassikaaslased, meeldiv keskkond ja hirmud kadusid. Olen ääretult uhke, et suutsin võtta julguse kokku, lõpetada keskkooli ning teha plaane ka edaspidiseks. Kindlasti olen enesekindlam, sest tean, et kõik on võimalik.