Liina Verhovõh
Järvamaa aasta õppija Liina Verhovõh (25) jättis omal ajal põhikooli pooleli, kuid pole halba ilma heata – see sai 2012. aastal lõpetatud kiituskirjaga. Nüüd on käsil gümnaasiumihariduse omandamine Paide Täiskasvanute Keskkoolis ja kindel soov minna edasi kõrgkooli. Veelgi enam, Liinast on saanud teiste poolelijätnute innustaja, sest tema arvates pole miski ülejõukäiv, kui aga väga tahta. Viieaastase tütre ema on õpilasomavalitsuse liikmena aktiivne kaasarääkija koolielus, aga ka väljaspool seda. Tubli, sümpaatne ja eesmärgile pühendunud noor naine, nagu tema kohta öeldakse.
Miks te õpite?
Tean kindlalt, et tahan elus edasi jõuda, midagi saavutada. Hea on olla inimeste hulgas, suhelda ja sellestki midagi uut õppida. Usun, et inimesel peavad eesmärgid olema, muidu pole ju millelgi mõtet. Tahan oma lapsele eeskujuks olla. Tuleb õppida, et nii tööalaselt kui sotsiaalselt konkurentsis püsida. Minu suureks huviks on ajaloolised ja loodusdokumentaalid, seatki saab palju uut teada. Meeles mõlgub mõte minna õppima arhitektuuri – unistama ju peab!
Milliseid muutusi on õppimine teie ellu toonud?
Õppimine on muutnud kõike, alates sõpradega suhtlemisest kuni enesekindluse tekkimiseni. Sõbrad on kõik ülikoolides, nüüd saan ma nendega vähemat millestki rääkida! Olin varem pigem vaikne hiireke, nüüd julgen mind huvitavatel teemadel sõna sekka öelda. Suur on rõõm oma õnnestumistest – olen nüüd puhas viieline ja saan klassikaaslasi aidata. See kõik teeb seest soojaks, annab hea tunde.