Anne Perlov (51) kogus Pukas kokku kümmekond töö kaotanud naist, et üheskoos käsitööd teha. Aasta õppija nominendiks kuulutamise aegu ootas ta vallalt võtmeid, et kooskäimiseks lubatud ruumides aknad läikima lüüa. „Mul on julgust uksi lahti lükata. Mõnel pole julgust ka mitte aknast sisse piiluda. Ma siis ise kutsun neid,“ ütleb ta.

Kuidas sai Sinust aasta õppija nominent?
„Püüdsin töötuks jäänuna nii visalt ametit õppima minna, et lõpuks leidis kutseõppekeskus võimaluse minu vanuse õppuri nimekirja kandmiseks. Enne seda käisin mitmel täiskasvanute tasuta koolitusel, eks nad nägid, et ma jonni ei jäta. Nii õppisin koondamisraha toel kaks aastat rätsepaametit, lõpetasin kooli kevadel. Siis kutsusin vallast ka teisi naisi, et üheskoos käsitööd teha. Põnev, kuidas minema hakkab.“

Miks Sa õpid?
„See on nii huvitav. See on mul loomuses. Kui parasjagu raamatust ei õpi, kuulan mõne vanainimese tarkust või uurin midagi loodusest – see annab mulle energiat ning mõnes mõttes saan sellega teisigi aidata. Hea on näha, analüüsida, mõelda.“