Pärnumaa aasta õppija AGOR TETTERMANN (32) on eriline mees. Vaid vähesed teavad, mida tähendab oma riigi esindamine välismissioonil, ning veel vähem on neid, kes on kogenud, et see võib ka traagiliselt lõppeda. Agor teab ja on seda tundnud. Ometi ei ole see takistanud teda edasi pürgimast, õppimast ja oma olemasoluga teisi innustamast. „Lõpetasin 2004. aastal Keila Õhtukeskkoolis 10. klassi, kuid 11. klassi ei jõudnudki, sest mind saadeti ESTPLA-9 koosseisus Iraaki.” Agor sai lahingutegevuses haavata ja selle tagajärjel tekkis tal raske ajukahjustus. Ta tuli sellest välja, tahtis õpingute ja eluga edasi minna ning astus Pärnu Täiskasvanute Gümnaasiumisse, kus  praegu käsil 12. klass. Kodukoolist öeldakse, et mehe elu on paremuse poole muutunud igas valdkonnas: füüsilises ja vaimses mõttes, sõprade ja pere ringis. Hoolimata regulaarsetest taastusraviperioodidest, mis Agori õpingutest ajutiselt eemale viivad, saavad ta koolitööd ikka õigeks ajaks valmis. Tema rõõmsameelsus nakatab ka kõiki teisi. Oma tahte ja sihikindlusega on ta kogu koolile eeskujuks. „Mulle meeldib see, et õpetajad on nii head ja mõistvad,” lisab Agor.

Eraldi peatükki vääriksid Agori pere ja töökaaslased. „Meie kooli nimekirja võiks kanda ka tema abikaasa, tütre, töökaaslased ja tuttavad. Kõigil neil on osa selles, et ta lõpetas 11. klassi. Tänu mõistvatele töökaaslastele ja ülemusele Lääne Kaitseringkonnas pole kordagi juhtunud, et Agor õigeks ajaks kooli ei jõua. Ning klassikaaslased aitavad tal materjale koguda,” öeldakse koolist.

Agor ise suuri sõnu ei tee. Lisaks gümnaasiumi lõpetamisele peab tal aega jätkuma ka invaspordile – õhupüssi laskmisele, milles ta võitis 2010. aasta märtsis Eesti-Soome maavõistluses 3. koha. „Pärast kooli lõppu tahan õppida füsioterapeudiks.” Mõelgem Agori peale siis, kui tekib tahtmine oma elu üle kurta või mitte õppima asumiseks ettekäändeid leida.