Lääne-Virumaa aasta õppija, tekstiili- ja moekunstnik Eve Sisa (70) arvab, et õppima lähevad inimesed, kellel on olemas sisemine „mootor”. „Kui see mootor töötab, siis tahe lükkab tegutsema. Tahan avardada oma sise- ja välismaailma pilti. Tahan luua midagi uut ja ilusat.” Evel on see mootor kindlasti olemas ja tema sõnutsi langevad praegu kokku nii õppimise huvi kui välised soodsad tingimused uute teadmiste omandamiseks. Pensionärina FIE-ks olemine jätab piisavalt palju valikuvabadust.

Kõrgharidusega kunstnik ei arva, et tema õppimised on õpitud. Tema viimase kahe aasta teadmiste pagasit on täiendanud lapsehoidja, siseviimistluse ja arvuti kursustel osalemine – kõik ajendatuna elulistest vajadustest.

„Praeguses ühiskonnas on oluline kuuluda mingisse rühmitusse. See annab sulle laiema kandepinna ja võimaldab saada infot. Mina kuulun ühendusse ETNA Eestimaal. Sinna kuuluvad ettevõtlikud naised väikeettevõtlusest. ETNA on korraldanud palju meile vajalikke ja huvitavaid seminare ja õppereise, ühena neist täiskasvanute õpetajate meistrikursus, mis mulle väga sobis ja positiivse energiaga laadis.”

 Kui küsida, mida Eve õppimisest ja eneseteostusest arvavad lähedased ja sõbrad, on tal endal vastus valmis: „Tundub, et nad on rahul ja õnnelikud, kui suudan sisukalt analüüsida iseennast ja ümbritsevat elu.”