Taastava õiguse kasutuselevõtmine Muhu kogukonnas, Saaremaa

 

Muhus otsiti vastust küsimusele, kuidas luua ja hoida häid suhteid


                                                    

Muhu saarel kestis ligi kaks aastat koolitusprojekt, mille eesmärk oli koos kogukonna ja õppeasutuste spetsialistidega omandada ning kasutada võimalike probleemide ja konfliktide ennetamiseks ja juba tekkinud situatsioonide lahendamiseks taastava õiguse põhimõtteid ja metoodikat.

Projekt kestis 1. juulist 2022 kuni 30. aprillini 2024. Koolitaja oli Jaanus Kangur, projektijuht Muhu Noortekeskuse juhataja Liia Ots ning Norra grandist rahastatud projekti aruandluse ja raamatupidamisega toetasid Muhu Vallavalitsuse ametnikud. Koolituse läbis 34 inimest.
Taastav õigus on elu, inimeste ja erinevate olukordade mõtestamise viis, mis inimestevaheliste erimeelsuste puhul keskendub sündmuse kahjulikule mõjule ja selle vähendamisele ning igasuguse kahju heastamisele. „See on iidne ja inimlik viis, kuidas luua ja hoida häid suhteid kodus, koolis ja kogukonnas,“ võttis Liia taastava õiguse põhimõtte lühidalt kokku. Liia ise õppis taastava õiguse põhimõtteid tundma mõned aastad tagasi, kui  Sotsiaalkindlusameti taastava õiguse projektimeeskond tegi koolituse Saare maakonna noorsootöötajatele. „Sealt sain aru, kuidas taastava õiguse mõtteviis sobib meie kogukonnale ideaalselt. Väikeses kogukonnas tuleb ette, et konfliktid kantakse edasi põlvest põlve ning kui lasteaias kellegagi jama on, pead samade kaaslastega minema koos nii trenni, kooli kui ka kohtuma vaba aja üritustel,“ nentis Liia.
Annika Auväärt Muhu Vallavalitsusest kinnitas, et kogukonna enda initsiatiivil alguse saanud projekt eesmärgiga osata märgata, ennetada ja lahendada kogukonna probleeme ja muuta seeläbi Muhus elamine veelgi paremaks, väärib tunnustust. „Kui inimesed soovivad leida võimalusi enda harimiseks ja õpivad mitte enda, vaid eeskätt just kogukonnaliikmete heaolu suurendamise eesmärgil, saab üks kohalik omavalitsus selle üle vaid uhkust tunda.“

Mis Teile koolituste korraldamisel kõige rohkem rõõmu tegi?
Liia Ots:
kõige suurem rõõm on olnud sellest, kui koolituse läbinud rakendavad uusi teadmisi ja pärast ütlevad, et nad kasutasid uusi teadmisi ning sellest oli päriselt kasu. Pärast koolitust on astutud juurde ning öeldud, et tee veel. Sel hetkel sain aru, kui õiget asja ma ajasin. 

Milline on olnud koolituste mõju ja kasu kogukonnale?
Liia Ots:
Koolitus on andnud kogukonnale 34 inimest, kes mõtestavad endale karistuse teistmoodi lahti. Tähtsam on juurpõhjus ja lahendus, kui süüdlase hukkamõistmine ja karistamine. Mulle tundub, et vähemalt koolitatud inimeste näol on kogukonnas rohkem empaatiat. Meil oli koolitusel külavanemaid, kes on külas naabritel aidanud arusaamatusi lahendada. Samuti oli meil koolitöötajaid, kes viivad uued oskused edasi koolinoortele, aidates neil paremini mõista eakaaslasi ning pärast keerulisi juhtumeid klassis rahu saavutada ja sõbralikult edasi minna. Aga meil osales ka lasteaiaõpetajaid, kes näiteks kasutavad hommikuringis või lastevanemate koosolekult koolitusel õpitud põhimõtteid. Projekti vältel valmis ka koduleht, mille abil saavad end kurssi viia inimesed, kes koolitust ei läbinud, aga on teemast huvitatud.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma