Kadri Kaarlep, Järvamaa
Ühest magistrikraadist jäi õpetajale väheks
Kadri Kaarlepale (41) andis uue magistrikraadi omandamine võimaluse ka karjääripöörde tegemiseks. Ilma õpinguteta oleks ta pidanud loobuma talle väga sobivast töökohast.
2020. aastal kolis Kadri Järvamaale Järva-Madisele. Varem ravimifirmas statistiku ja andmetöötleja ametit pidanud naisele tehti ahvatlev pakkumine asuda tööle armsasse mõisakooli – Albu põhikooli – eesti keele õpetajaks. Kadril on kirglik huvi kirjanduse vastu ja tal oli ka magistrikraad andragoogikas, kuid ta tundis, et see ei ole sellise ametikoha jaoks piisav. „Otsustasin, et kuna mu toonased oskused ja teadmised ei võimaldaks muidu nii ahvatlevat väljakutset endale hinnaalandusi tegemata vastu võtta, siis lähen õppima,“ kirjeldab Kadri, kuidas ta jõudis Tallinna Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja magistriõpinguteni.
Kadri tunnistab, et õpingute ühildamine muu elukorraldusega oli kohati väga keeruline nii vaimselt kui ka logistiliselt. Õnneks olid nii pere kui ka tööandja väga toetavad. Koolis leiti vajadusel alati talle asendajad, sõbrad olid abiks transpordiga ja hoidsid vajadusel Kadri lapsi. Suureks abiks oli isa, kes Kadri kolme õpinguaasta jooksul kasvatas tema noorimat last ehk rohkemgi kui Kadri ise. „Ilma tugivõrgustikuta ei ole laste kõrvalt õppimine paraku võimalik. Mul oli see olemas. Ja ma olen selle eest neile ülimalt tänulik,“ lausub Kadri.
Kevadel kaitses Kadri oma teise magistrikraadi. Kadri ütleb, et nüüd on tal enesekindlust suunduda põhikooliklasside juurest gümnaasiumiõpilaste juurde. „Seega ootavad mind sügisel taas uued väljakutsed, mis toovad kindlasti kaasa vajaduse enesetäiendamiseks. Ma olen seetõttu juba väga põnevil,“ on ta ootusärev.
Mida õppimine teie elus muutis?
Õppimine tõi minu ellu väga palju uusi inimesi, kellega meil on ühised huvid ja nüüdseks ka ühine kogemus õpetajakoolituse läbimisest pere ning täiskohaga töö kõrvalt. Selline kogemus liidab ja usun, et leidsin sõpru terveks eluks.
Samuti võin öelda, et need õpingud muutsid mu elu täielikult, kuna olid karjääripöörde aluseks ja selle toetajaks. Töötasin õpetajana ka aasta enne Tallinna Ülikooli astumist ja mul oli haridusteaduste magistrikraad, kuid olin plaaninud õpetajaameti mahapanemist ning uute väljakutsete otsimist just seetõttu, et tunnetasin enda erialaseid vajakajäämisi. Õpetaja peab kogu aeg õppima, sest ideaalis on ta õpilastest alati sammuke ees, mitte maas. Tänapäeval on see päris suur väljakutse.
Kas olete tänu õpingutele leidnud uue karjäärisuuna või hobi?
Jah, minu õpingud olid algusest peale teadlikult seotud karjääripöördega.
Loo autor: Tanel Raig