Aivar Tsimmer, Valgamaa

 

Lõõtspillimeistriks ei sünnita, vaid õpitakse


                                                     

Lähedased teavad rääkida, et lõõtspill on Aivar Tsimmerile (63) alati huvi pakkunud. Pillimängu õppimiseni jõudis ta aga alles kuuekümnendates eluaastates. Kusjuures ta ei õppinud mitte ainult mängima, vaid ka pille valmistama.
„Kõik sai alguse Tartu Ülikooli Kliinikumi neurokirurgia osakonnas,“ meenutab Aivar. „Raviarst ütles, et loomapidamisega tuleb lõpetada. Teatasin, et siis hakkan lõõtspille tegema. Arst muigas selle peale ja mainis, et teab mõnda poissi, kes üritasid kahest vineerist kitarri teha, kuid lõõtspilli tegemist ta ei kujuta ette.
“Haiglast koju saades hakkas Aivar internetist uurima, kuidas pilli teha. Midagi suurt ta enda sõnul ei leidnud, küll aga avastas, et Sangastes avati lõõtsakool. Aivar helistas kohe ja sai kutse kohale tulla. Kuu aja pärast ostis ta endale lõõtspilli ja harjutas kogu aeg pillimängu. „Alguses mõtlesin, et millesse ma ennast seganud olen, aga tasapisi hakkas lugusid tulema,“ räägib Aivar. Kuue kuu pärast esines ta juba kümne looga kohalikus kultuurimajas ja kaheksa kuu möödudes olid tema lood YouTube’is. „Pillimäng meeldib mulle ja harjutan kodus igal võimalusel,“ lausub Aivar.
Aga ka lõõtsa valmistamine tuli selgeks saada. Selles aitas teda internetist leitud lõõtsapood. „Helistasin ja küsisin, et kui lõõtsa detaile müüte, kas siis ise ka oskate pilli teha? Vastuseks tuli jah,“ räägib Aivar. Ta sõitis kohale, ostis mõned detailid ja hakkas kodus vahelõõtsa tegema. Nädala pärast läks ja näitas oma töö ette. Vastuseks aga kuulis, et nii küll ei sobi ja peab uuesti tegema. „Siis ma ei teadnud, et iga liigutuse jaoks peab olema rakis, et kõik täpselt istuks,“ meenutab Aivar esimesi katsetusi. „Pilli tegemine on millimeetri täpsusega töö ja kui eksid, tuleb ringi teha.“ Aivar tegigi pilli palju kordi ümber, kuid see oli tema jaoks põnev. Praeguseks on tal kolm pilli valmis ja tegemisel veel kaks.
Aivari lähedastel on hea meel, et mehel oli julgust kuuekümnendates eluaastates õppida selgeks lõõtsamäng, mida ta oli kaua soovinud, kuid aega ja võimalust selleks ei leidnud. See näitab, et kunagi ei ole hilja õppida seda, mis pakub huvi ja teeb rõõmu.

Mida õppimine teie elus muutis?
Lõõtspill on üks põnevamaid mänguriistu. Olen mänginud paljudel erapidudel ja Sangaste Lõõtsaklubiga saan mängida simmanitel. See on andnud palju tutvusi ja sõpru.

Kas olete tänu õpingutele leidnud uue karjäärisuuna või hobi?
Jah, leidsin endale uue põneva hobi ja olen sellega väga rahul.

Loo autor: Tanel Raig