Kertu Pehlakule on koolitamine elustiil

Kutseõpetaja Kertu Pehlak (35) leiab, et koolitajale on eneseareng garanteeritud – ei ole võimalik minna kursuse ette, ise uuemaid teemasid teadmata. „Koolitajaks olemine on nauding! Natuke ka elustiil,“ kinnitab Kertu.Kertu töötas tosin aastat Võrumaa Kutsehariduskeskuses kutseõpetajana, koolitades nii toitlustuse kui ka isikuteeninduse valdkonnas. Tänavu sügisest jätab ta armsaks saanud kooli, kus ta 12 aastat tagasi õpinguid lõpetades sai pakkumise asuda kutseõpetaja ametikohale. „Kutseõpetajana töötades oli tarvis õpetada ka täiskasvanud õppijaid, näiteks täiendkoolitustel. Täiskasvanud õppijatega töötamine on põhikooli lõpetanutega võrreldes nagu preemia. On väga suur erinevus, kas õppija tuleb vabatahtlikult õppima või ema sunnib,“ nendib Kertu. Tema jaoks tähendab koolitajaks olemine partnerlust õppijaga, sest õpitakse vastastikku. „Mina suunan õppureid ja minul on nendelt samuti äärmiselt palju õppida, näiteks nende kogemustest,“ leiab Kertu.
Võrumaa Kutsehariduskeskuse projektijuht Merle Vilson ütleb, et Kertu toetab noorte ja täiskasvanute enesearengut oma isikliku eeskujuga. „Ta on päikseline koolitaja ja tema koolituste grupid on kiiresti täitunud. Ta organiseerib ka õppekäike ja kohtumisi ettevõtjatega, et olla kursis ettevõtjate tegevustega, ja tutvustab koolitatavatele tegelikku tööd erinevates ettevõtetes. Tema koolitatud inimesed on tööturul väga hinnatud, sest nende tööoskused ja töökultuur on heal tasemel,“ tutvustab Merle tulemusi, mida Kertu töö on andnud.

Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Täiskasvanud õppijate toetamine on igipõline küsimus. Alustuseks ei ole mitmed täiskasvanud õppijad oma eesmärkidest teadlikudki. Seega esmalt selgitame nende eesmärgid välja, seejärel asume ootusi uurima ja alles siis teema juurde. Toetan täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel vastavalt nende vajadustele. Õppijate vajadused ja kogemused on äärmiselt erinevad,  seega ühte ainulaadset lähenemist ei ole. Aga teekond eesmärkide selgekssaamiseni on põnev. Tihti on õppijad positiivselt üllatunud ja rahul. Koolitajana on minu jaoks oluline mitte kulutada õppijate aega, olla produktiivne ja pakkuda neile uusi teadmisi. Võib olla ka teadmisi iseenda paremaks tundasaamiseks.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Koolitamine aitab mul värskena püsida – pean end kogu aeg valdkonnas toimuvaga kursis hoidma ja koolitatavas valdkonnas ka tööd tegema, et mul oleks õppijatele värskeid ja isiklikke näiteid tuua. Igal juhul arenen koos õppijatega. Eriti huvitavad on teistsugused õppijad, kellele klassikalised lähenemismeetodid ei sobi ja tuleb lähtuda õppija eripärast. 

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Olen ülimalt tänulik, sest selliseid momente – mul on nii äge töö – on üsna sageli. Näiteks koolituse lõpus saadud tagasiside, kus õppijad on kirjutanud ülitoredaid aspekte ja saadud reiting on kõrge. Eriti vahva on, kui õppija näiteks pool aastat pärast koolitust kirjutab ja tänab saadud info ja kogemuse eest – tal oli sellest väga palju kasu. Need on nagu minu teised palgapäevad.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.
Täiskasvanu ei saa hakkama probleemilahendusoskusteta. Haridus annab probleemide lahendamise oskuse ja julguse probleeme lahendada. Veel on täiskasvanul tarvis olla paindlik ja osata infot selekteerida. Infodeemia on meeletu ja päris suure osa energiast võtab infomöllus ekslemine. Möödas on ajad, kus peame kõiki valemeid peast teadma – me peame teadma, kust vajadusel otsida ja milline on usaldusväärne kanal. Meeskonnatöö oskus on ka möödapääsmatu – üksi ei tee siin maailmas midagi ära. Koostöös peitub jõud.

Millised on paar-kolm tähtsamat märksõna, mis iseloomustavad täiskasvanuhariduse tulevikku?
Personaalne lähenemine, elukestev õpe, nutimaailm.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma