Tairi Kruusma, Põlvamaa

 

Tairi Kruusma sai õpetajaks tänu inspireerivatele õpilastele


                                                                    

Ühe aianduspoe reklaamlause kuulutab: istutades oled sa õnnelik! Küllap on selles terake tõtt, sest aiandustarkusi tudeerida soovivaid inimesi on üksjagu ja paljud neist on õppinud Räpinas, Eesti populaarseimas aianduskoolis kutseõpetaja Tairi Kruusma (42) käe all.Tairi on Räpina Aianduskooli köögiviljanduse, maheviljeluse ja taimekaitse õpetaja. Aianduskooli Maarja küla õppegrupis õpetab Tairi aianduse aluseid ja köögiviljandust. Väljaspool koolitööd teeb Tairi taimekaitsekoolitusi, olles Lõuna-Eesti peamine selle valdkonna koolitaja, samuti jagab ta teadmisi aiandusalal.
17-aastase õpetamiskogemusega Tairi nendib, et on koolitajaks saanud tänu oma õpilastele, kes teda on inspireerinud. „Oma töös püüan järjest enam arendada oskust olla õpilase jaoks tema haridusrajal kaasteeline,“ mõtiskleb Tairi.
 Kolleeg Eda Gross Räpina Aianduskoolist kinnitab, et Tairi suunab õppijaid julgustavalt ja oskuslikult, et nad ise püstitatud eesmärkidele või küsimustele lahendused leiaksid, samas jääb Tairi ise tagaplaanile. „Tairi püüab olla rohkem juhendaja-suunanäitaja, mis on täiskasvanud õppija puhul väga oluline. Ühtlasi oskab ta tunnustada nii õppija püüdlusi kui ka arengut,“ kinnitab Eda. Tema sõnul ei pelga loomult tagasihoidlik Tairi muuta sissetallatud radu, vaid on valmis uuteks võimalusteks ja lahendusteks. „Tairi oli üks esimestest, kes hakkas meil tegema veebikoolitusi, mis ei ole sugugi igavad, vaid metoodiliselt mitmekesised. Tairi positiivsus, mõistvus ja kannatlikkus on omadused, mida nii õpilased kui koolitustel osalejad on kõrgelt hinnanud,“ tunnustab Eda kolleeg Tairit.

Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Kõige suurem oskus on võimaldada õpilasel teostada oma enesearengut nii, et koolitaja oma tõekspidamisi õpilasele peale ei suru.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Õpilaste asjakohased küsimused-arutelud suunavad mind koolitajana järjest enam leidma kitsaskohtadele võimalikke lahendusi. Aastatega kasvab ka kogemuste hulk ja oskus küllalt kiiresti aktuaalsetel teemadel arutleda.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Selliseid hetki iseloomustab õpilaste koostöövalmidus. Sageli ka äratundmine: „suurepärane, mina ei olekski selle lahenduseni jõudnud“ või hoopis „tõesti, ka nii võib olukorda lahendada“. 

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.
Empaatiavõime, koostöövalmidus ning matemaatilised algoskused (näiteks protsendi leidmise oskus, pindala-ruumala leidmise oskus, erinevate mahtude arvutamine jne).

Millised on paar-kolm tähtsamat märksõna, mis iseloomustavad täiskasvanuhariduse tulevikku?
Algatusvõime, enesemotivatsioon, adekvaatne enesehinnang.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma