Tuhkatriinulugu Kopli poolsaarel

Tallinnas aastaid hüljatuna seisnud Kopli rahvamaja hoov on nüüd taas rahva päralt –garaažides avatud parandustöökoda on paari aastaga kasvanud kogukonnakeskuseks, kus õpetatakse inimestele oma kätega asjade tegemise ja parandamise kunsti. Kopli 93 asuvas parandustöökojas on kolmapäeva ja neljapäeva õhtuti uksed valla. Kogukonnakeskuse üks eestvedaja Ave Timberg Tallinna Strateegiakeskusest nendib, et pole olnud õhtut, mil parandustuba oleks tühi, kohalviibijate hulk on ulatunud ühest veerandsajani. „Olemas on puutööriistad ja masinad mööbli ehitamiseks ja restaureerimiseks. Samuti saab töökojas keevitada, tinutada, värskelt on valminud mobiilne sepikoda. Kohal käib väga mitmekesine rahvas: erinevate huvidega, teismelistest eakateni, paljudest rahvustest.“ 
Tavaliselt teisipäeviti ja reedeti toimuvates töötubades on õpitud pruugitud teksade tuunimist, vanade akende-uste korrastamist, pakendivaba elukorraldust jpm. Kõige suurem tung on aga olnud töötuppa, kus õpetati naistele torutöid – seal osales 50 inimest ja mitmedki huvilised jäid tookord joone alla, uut koolitust ootama. Timbergi sõnul on suur nõudlus ka elektriku ja sepatöö algkursuste järele. „Kõige rohkem küsitaksegi baasteadmisi, kas siis selleks, et teemasse sisse elada, või selleks, et kodus ise kergemaid parandustöid oskaks teha.“

Millest sai alguse kogukonnakeskus Kopli 93?
Ave Timberg: Kogukonnakeskus sai alguse rahvusvahelise katseprojekti Centrinno toel. Eestis on projekti partnerid Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinn linn. Kui alustasime kolm aastat tagasi, oli Kopli 93 unne suikunud mahajäetud hoov rohkem kui 15 aastat tühjalt seisnud majaga. Kolm aastat on toonud hoovile uskumatu muutuse. Kui fotodelt ei võrdleks, siis vist ei usukski. Parandustöökoja idee sai alguse Centrinno projekti meeskonna kirjutatud lisaprojektist Keskkonnainvesteeringute Keskusele (KIK). Selle projekti toel taastati rahvamaja lagunenud garaažid ja sisustati need parandustöökojaks.

Milline on kogukonnakeskuse mõju ja kasu kogukonnale?
Ave Timberg: Kopli 93 hoovil on lisaks töökojale ka hoitud ja hoolitsetud kogukonnaaed ning saagirikas mesila. Kogukonnakeskuse kasu on selle kogukond, eelkõige inimesed ise ja nende kasvav teadlikkus seoses loodussõbraliku elustiiliga, elurikkuse võimaldamisega ja rohelise linnaruumiga. Samuti võimekus koguda uusi teadmisi ja õppida uusi oskusi. Kogukonna kooskäimine ja ühistegevused on suurim väärtus.
Viivi Lokk, Tallinna Kopli Ametikooli kvaliteedijuht: Märksõnaga ühistegevus kaasneb kindlasti ka koostöö nii haridusasutuste kui ka teiste ametiasutustega. Seetõttu on Kopli 93 kogukonnakeskus tunnustamist väärt koostööprojekt Tallinna Kopli Ametikooli, Salme Kultuurikeskuse ja Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse vahel, mis loob kogukonna inimestele elukestva õppe võimalused.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma