Ilona Säälik: olen kogenud, et õppimine võib olla nakkav

Ilona Säälik õpetab Tallinna Teeninduskoolis soome keelt, teeninduskultuuri ja suhtlemist, samuti peab ta loenguid Sisekaitseakadeemias ning koolitab Haridus- ja Noorteameti õpetajatele mõeldud programmides. Ilona on kogenud, et õppimine võib olla nakkav. Ta leiab, et kui endal silmad säravad ja tunned õppimisest naudingut, siis suudad sellega inspireerida ka teisi. Seda Ilona teebki – ta on mentor kolmele alustavale õpetajale.

Kuidas olete koolitajaks saanud ja mida see Teie jaoks tähendab?
Õppisin pärast keskkooli Tallinna Pedagoogilises Instituudis soome keele ja kirjanduse õpetajaks. Samal ajal töötasin üldhariduskoolis õpetajana. Üsna pea hakkasin ka täiskasvanuid koolitama. Siis tundsin ühel hetkel, et vajan rohkem teadmisi õppimisest ja juhendamisest ning otsustasin minna Tallinna Ülikooli andragoogikat õppima. Need kaks aastat magistriõpinguid kujundasid mind õpetava inimesena väga palju. Sain kinnitust ja uut tõenduspõhist selgitust seni tehtud valikutele. Olen tänulik kõikide kogemuste eest ja tänan ka õppijaid, kes on koos minuga katsetanud ja õppinud. Ootan põnevusega, kuhu mind õppimise teekond koolitajana veel viib, olen jätkuvalt kirglik, avatud ja uudishimulik.

Kuidas koolitamine Teie arengut toetab?
Teiste inspireerimine, juhendamine ja õpetamine on alati ka endale väga suur õppimise võimalus. Õppimine on minu jaoks iseenesestmõistetav, õppimine on eluviis. Õppimine protsessina on mulle tihti mugavustsoonist väljatulemine, aga samas nauditav. Koolitajana on mul alati midagi õppida ja tihti annavad suuna, kuhu ja kuidas peaks liikuma, minu õppijad. Tean oma kogemusest, et õppijatele meeldivad erinevad lood õppimisest, õppimise teekondadest, see annab teadmise ja innustuse ka oma  arengut paremini juhtida. Arusaam, et õppimisvõime on midagi muutumatut, peab asenduma arusaamaga, et me kõik oleme arenemise teel. Viimastel aastatel olen endale võtnud mitmeid uusi ülesandeid. Kõige värskem on alustavate õpetajate juhendajate väljaõpe, kus aasta jooksul õppisime ja praktiseerisime juhendamist, toetamist ja kuulamist. Veel olen viimastel aastatel tegelenud digipädevuste koolitamise ja arendamisega ning enda kui koolitaja brändi loomisega. Kõik need teemad on tekkinud vajadusest olla parem koolitaja.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Kõige olulisem on minu töös õppijate tagasiside. See on teinekord vägagi innustav ja edasiviiv. Samuti olen tänulik konstruktiivsete tähelepanekute ja ettepanekute eest. Ma olen koolitajana tegutsenud üle 20 aasta, peale on tulnud uus põlvkond õppijaid, kellel onhuvitavad vaatenurgad ja teistmoodi kogemused õppimisest. Ükskord ütles üks õppija mulle, et ma ei õpeta mitte ainult soome keelt, vaid ma aitan muuta elusid. See oli suur tunnustus ja pani mõtlema, kui suur mõju on sel tööl, mida ma teen. Kui ma aitan kelleski sütitada mõne idee või mõtte, siis on mu töö tulemuslik. Püüan hoida oma auditooriumis sellise keskkonna, mis soosib vigu tegema ja nendest õppima. Olen rahul, kui minuga koos õppimine muudab piiravaid uskumusi ja avab uusi võimalusi. Veel väärtustan väga paindlikkust ja kohanemist, proovin leida õppijatele selliseid ülesandeid, kus nad saaksid neid harjutada.