„Ei“ ei ole unistustele takistuseks

Mis juhtub kui inimesel on olemas liiga palju, et olla väljakutsetes edukas? Nii palju, et pidevalt on vastuseks ei, sest keegi teine peab teda ülekvalifitseerituks?
Läänemaa aasta õppija Tiiu Aavik (60) pidi just sel põhjusel pikalt oma kohta otsima. Võiks arvata, et pikaaegne töökogemus vallavanemana avab talle kõik uksed, ent vahel läheb elu teist rada.Tiiust õhkub südikust, töökust ja sihikindlust. Ta läbis personalispetsialisti, andragoogika ja täiskasvanute koolitaja õpped, mis oli tema jaoks täiesti uus valdkond. Tema pühendumus on inspiratsiooniks ka teistele tema ümber. 2019. aastal toimunud Töötukassa tööharjutuse juhendamisel oli Tiiu silmapaistev juhendaja – nõudlik, ent toetav. Kaheksast osalenud pikaajalisest kolm leidsid said tema innustusel juurde julgust, leidsid endale uue töö või läksid õppima. Hea energia on aga pidevalt ringluses. Nii on ka õpingud Tiiut inspireerinud uusi teadmisi rakendama, otsima neile väljundit. Ta asutas oma ettevõtte OÜ Viavorte, mille abil jagab oma teadmisi ja oskusi erinevatel koolitustel, kohandades neid nii veebi kui klassiruumi.

Miks Te õpite?
Olen uudishimulik. Uudishimu paneb silmad särama, taipamine toob õnnetunde ja loob sisemise rahulolu. Kui mind liigitatakse eakate õppijate hulka, siis vabandage väga, aga minu sünniaasta on vaid number isikukoodis, mitte mina ise! Vanusel pole õppimise juures mingit tähtsust. Täiskasvanud õppijana tahan saada teadmisi, mida proovida, katsetada ja ellu rakendada.

Milliseid muutusi on täiskasvanuna enese täiendamine Teie ellu toonud?
Kui vaatan ajas tagasi, siis näen ennast ikka mõnel kursusel või koolitusel osalemas. Täiskasvanuna on õppimisel hoopis teine mekk. Sa teed seda teatava mõnuga, tunned äratundmise rõõmu, maailm avardub ja teadmised loksuvad paika nagu mosaiigi tükid, moodustades tervikliku pildi.Olin olnud 2,5 aastat töötu ja ei teadnud täpselt mida peaksin edasi tegema hakkama. Möödunud aastal avastasin ennast täiskasvanute koolitaja rollis Töötukassa tööharjutusel. Selgus, et see meeldib mulle ja ka minu õppijatele.Pärast seda hakkasin otsima sellega seonduvat infot ning jõudsin arusaamisele, et vajan täiskasvanute koolitaja kutsetunnistust. Kutse taotlemise voor oli äsja lõppenud, järgmine oli tulemas poole aasta pärast. Pidin otsustama, kas taotleda viiendat või kuuendat kutset. Riskisin, valisin kuuenda. Kutse eksamiks oli vaja analüüsida läbiviidud koolitusi, esitada koolituskavad, teha e-portfoolio ja palju muud. Mul polnud praktikat ega teadmisi. Leidsin koolitaja, Ülle Mugu, Personalieksperdist. Töötukassa toetas minu õpinguid.Mul ei olnud mingit praktikat. Läksin kohaliku külaseltsi ette, kus oli 17 inimest ja palusin neilt abi. Pakkusin neile välja kolm erinevat koolitust. Lootsin, et vähemalt üks neile sobib. Käiku läksid aga kõik kolm. Tegin seda vabatahtliku tööna. Viimane oli arvutikoolitus. Vahepeal olin iseseisvalt õppinud tegema veebikoolitusi ja kodulehte. Sel kevadel, koroonakriisi ajal, kolisime veebi ja tegime oma koolitusi edasi. Olen väga tänulik külaseltsi inimestele!Andras (Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsistioon) väljastas mulle täiskasvanute koolitaja kuuenda taseme kutsetunnistuse. Teatasin erinevatesse firmadesse valmisolekust koolitajana töötada. Sageli sain vastuseks, et tule aga pärast esita töö eest arve. Pidin tegema oma firma. Kõige raskem oli sellele nime välja mõtlemine. Nii sündis Viavorte (Via- kaudu/abil ja vorte/sõna).Kui veel aasta tagasi oleks keegi mulle öelnud, et minust saab koolitaja ja koolitusfirma omanik, arvanuks ma, et ta vist ei tunne mind. Nüüd selgub, et ma ise ei tundnud ennast. Minu moto: „Õppimiseks on alati just nüüd parim aeg!”.