Kristel Jalak (58) teeb oma tööd suure põhjalikkuse ja süvenemisega. Tema koolitusvaldkonnad on seotud töötajate arendamise, juhtimis- ja suhtlemisoskuste treenimisega. Õppemeetodite valdamine ja uute lahenduste otsimine muudab tema koolitusprogrammid eesmärgipärasteks ja võimaldab õppijal õppeprotsessis aktiivselt osaleda. Nõudlikkus kõige koolitusega seonduva suhtes aitab luua tõhusa kvaliteedile suunatud õpikeskkonna. Kristel valmistub alati põhjalikult, on soe ja toetav ning püüab õppijaid kaasata juba koolituse ettevalmistusprotsessist alates. Viimastel aastatel on tema südameasjaks töö koolitajatega – ta omab täiskasvanute koolitaja V taseme kutsetunnistust. Kristel hoiab end kursis viimaste neuroteaduse, mälu- ja tähelepanualaste teadusuuringutega ning rakendab saadud teadmisi igapäevatöös. Hoolimata tihedast graafikust mahub koolitaja ellu ka muud – aiandus ja peotants näiteks.

Kuidas olete koolitajaks saanud ja mida see Teie jaoks tähendab?

Täiskasvanute koolitamiseni jõudsin 90-ndate alguses pooljuhuslikult Eesti maaelu- ja põllumajandusnõustajate süsteemi käivitamise ja arendamise kaudu. Olin projektijuht mitmetes välisprojektides. Eesmärgiks oli luua süsteem ja õpetada välja inimesed, kes asuksid nõustama alles kujunemisjärgus tootmisettevõtteid ja talusid. Korraldasin koolitusi koolitajatele, kus õpetusi  jagasid Kanada ja Hollandi eksperdid. Osalesin neil ettevõtmistel ka ise. Esimesed arglikud katsed ise teisi koolitada tegin aastal 1999. Järgnesid juba sihipärane suhtlemistreeneri ja täiskasvanukoolitaja õpe ning hulgaliselt lühemaid kursuseid Eestis ja kaugemal – Londonis, Moskvas, Wageningenis, Truros.Nii naiivselt kui see ka ei kõla – koolitamine annab mulle võimaluse maailma parandada, teha midagi head. Kui kasvõi mõni inimene saab minu kursustelt midagi, mis aitab teda oma töös ja isiklikus elus edasi, olen oma pisikese panuse andnud. Viimastel aastatel olen jälle hakanud rohkem panustama koolitajakoolitustesse, et suurendada nende inimeste hulka, kes teevad teistele midagi head.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?

Minu kogemustepagasis ristuvad väga erinevad valdkonnad ja tegevusalad. Olen olnud tööline, projektijuht, klienditeenindaja, teadur, müügijuht, riigiametnik, personalijuht, ettevõtja. Töötanud põllumajanduses, kaubanduses ja hulgimüügis, toiduainetetööstuses, jäätmekäitluses, elektroonikatööstuses, europrojektides. Läbinud kõik juhtimistasandid alates brigadirist lõpetades tippjuhtkonna liikmena riigiametis ja rahvusvahelistes suurfirmades. Koolitamine annab mulle võimaluse neid teadmisi ja kogemusi kombineerida, ristata ja luua midagi uut. See uus ongi peamine. Mul on põnev. Pidevalt!

Reili Argus (52) on olnud oma õppejõutöös juba aastakümneid selge keele saadik ning eestkõneleja. Viimasel kümnendil on ta seda missiooni täitnud ka koolitajana nii avalikus kui erasektoris. See, et paljudes riigiametites aga ka eraettevõtetes nüüd selgemalt ja kantseliidivabamalt väljenduda osatakse, on paljuski professor Arguse teene. Koolitustel osalejad hindavad teoreetilist praktilisega siduvat metoodikat – koolitaja lihvib ja täiendab seda pidevalt vajadust mööda. Õppejõu- ja koolitajaametile lisaks astub Reili sageli üles konverentsidel, kirjutab (teadus)artikleid, tegutseb Emakeele Seltsi keeletoimkonnas ning õpetab keeletoimetajaid. 2008. aastal doktorikraadi kaitsnud tunnustatud koolitaja kuulub mitmetesse erialaühingutesse, osaleb rahvusvahelistes projektides ja juhendab teadustöid.

Kuidas olete koolitajaks saanud ja mida see Teie jaoks tähendab?

Ma olin ja olen eelkõige õppejõud ja koolitaja töö on kuidagi loomulikult tulnud õppejõu töö kõrvale. Veidi rohkem kui kümmekond aastat tagasi sai pandud kokku esimene laiemale ringile mõeldud eesti keele koolitus, seejärel tekkis soovijaist asutustest-ettevõtetest ka sisekoolituste gruppe ning nii see koolitaja roll minu jaoks lihtsalt kujunes vaikselt välja. Seda, et olengi päris koolitaja, taipasin alles mõne aasta pärast, kui jõudis kohale teadmine, et saan hakkama ka kõikvõimalikes keerulistes olukordades (täiesti ebasobivas koolitusruumis, ka näiteks siis, kui tehnika ei tööta, või kui grupis on sisemisi pingeid või kui kohapeal selgub, et koolitatavate ootused koolituse sisule on pisut teistsugused, kui esialgu kokku lepitud jne).  Kui tundsin, et tulen selliste olukordadega toime, olingi ilmselt valmis koolitaja.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?

Koolitamine arendab mind kindlasti mitmest küljest. Kõigepealt on tähtis muidugi erialane areng. Täiskasvanud koolitatavad töötavad reaalsetes olukordades reaalsete tekstidega, milles on keerulisi teksti sisust või vormist tingitud keeleprobleeme. Selliseid nn päriselu keeleprobleeme üliõpilastel veel ei ole, nemad ei oska loengutes minult nii keerulisi küsimusi küsida. Nii saangi kasutada koolitatavate pakutavat materjali omakorda üliõpilastega töötades, neid päriseluks ette valmistades. Loomulikult sunnib koolitamine mind end pidevalt erialaselt täiendama, sest küsimused, mida esitatakse, võivad puudutada asju, millega ma varem kokku puutunud ei ole. Pean otsima lisainfot, mingid probleemid mitme eri tahu pealt läbi mõtlema. Lisaks arendab koolitamine argumenteerimisoskust ja psühhosotsiaalseid oskuseid, näiteks oskust töötada eri tüüpi, eri taustaga, eri positsioonil ja eri vanuses inimestega.