JÄRVAMAA KÜLAÜLIKOOL sündis Silva Anspali, Maret Pritsi ja Riina Trummi ideede ja koostöö tulemusena, eesmärgiks suurendada kohalike kogukondade teadlikkust, toetada nende toimetulekut kriitilistes ja ebaharilikes olukordades, soodustada koostööd ja omavahelist suhtlemist. Oluliseks peeti ka kultuuritraditsioonide säilitamist. Rahastus tuli LEADER programmist ning läbiviijaks Kodukant Järvamaa. Projektijuhina liitus ettevõtmisega peagi Annely Meerbach. 2017–2019 toimus üle Järvamaa 14 kohalikele inimestele mõeldud õppepäeva, mille teemad ulatusid psühholoogiast ja kodukujundusest rahanduse ja tekstiilide hoiustamiseni. Koolituspäevad koosnesid teoreetilisest ja praktilisest osast ning õpiti oma ala parimatelt. Ettevõtmine oli eeskätt küll suunatud Järvamaa külaseltside inimestele, kuid osalejaid oodati ka mujalt.

Mis oli projekti käivitamise põhjuseks?

Järvamaa Külaülikooli projektijuht Annely Meerbach: Tahtsime parandada inimeste toimetulekut kohalikus kogukonnas, suurendada nende informeeritust ning parandada koostööd. Kõige olulisema sihtgrupina pidasime silmas maapiirkonnas elavaid keskealisi inimesi, kuna lisaks iseennast puudutavatele küsimustele lähevad neile korda ka laste ja vanematega seonduvad teemad. Koolitustel said osalejad peale teadmiste ka tutvusi ja kontakte ning nendest on juba sündinud uusi algatusi.

Millised on ettevõtmise tulemused ja kasu inimestele ning Eestile laiemalt?

Annely Meerbach: Koolitustel osalesid valdavalt naised. On ju teada tõde, et koolita naist ja terve küla saab targemaks! Tegelikke külaülikooli vilju hakkame nägema alles siis, kui kodude aiad ja külamajade ümbrus saavad kaunima ilme, kui oskame ära tunda ja korrastada väärtuslikke päranduseks saadud tekstiile ja fotosid, kui sööme tervislikumalt ja oskame toitu paremini säilitada, suudame sotsiaalteenustes hõlpsamalt orienteeruda või oma rahaasju paremini hallata. Osalejate pilk ja mõttemaailm avardus, nähti ju kauneid paiku ka mujal. Saadi veenduda koostöö eelistes ja usun, et see julgustab tegudele. Külaülikooli suurimaks kasuks loen õppimispisiku levitamist. Nii mõnigi osaleja avaldas soovi käsitletud teemade kohta enam aimu saada ning uuriti, kus koolis midagi õppida saab. Tegelikult on Järvamaa Külaülikooli projekt minugi jaoks olnud suur õppimisprotsess. Suur tänu juhendajatele-teekaaslastele, kelleks olid Riina Trumm, Maret Prits ja Eve Rõuk.