Anu Kaljuste
Saaremaa aasta õppija Anu Kaljuste (50) ütleb end olevat tulise elukestva õppe pooldaja – „Ainult ristsõnadest mulle ei piisa, et aju töös hoida!“ – ja tõestab seda oma eluga veenvalt. 31 töötatud aasta jooksul on Anu olnud mitmes ametis ning end täiendamata pole kusagil hakkama saanud. Õppimine andis julguse ja usu kandideerida Hellamaa raamatukogu juhataja ametikohale Muhu vallas ja sel postil Anu nüüd töötabki, olles eelnevalt õppinud müüjaks, Kuressaare Ametikoolis elektroonikaseadmete koostamist ja ärikorraldust. Praegu on pooleli kõrgkooliõpingud Tallinna Tehnikaülikooli Eesti Mereakadeemia Kuressaare keskuses, mis haiguse tõttu küll veidikeseks ootele pandud said, aga Anu loodab lõpetada järgmisel kevadel. Paralleelselt on ta end täiendanud ka raamatukogunduses ja kavatseb taotleda raamatukoguhoidja kutset. Jätkub ka võõrkeeleõpe. Anu on aktiivne ka väljaspool tööd ja kodu – osaleb Muhu valla sotsiaalkomisjoni töös, on koduloouurija, laulab ja tantsib rahvatantsu. Sel suvel sai suurel peolgi käidud!
Miks Te õpite?
Ma õpin, kuna tunnen, et nooruses jäi sellest väheks. Läksin peale keskkooli kõrgkooli asemel hoopis ametit õppima, et ruttu iseseisvuda ja oma elu peale saada. Tänapäeval on vaja pidevalt juurde või ümber õppida, kuna olud, vajadused ja nõudmised muutuvad. Näiteks kogu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia areneb nii kiiresti, et sellega vähegi sammu pidamiseks on kindlasti vaja teadmisi täiendada. Ma ei soovi töötada ametikohal ebapädevana, ilma vastava erialase ettevalmistuseta. Küpses eas õppimine hoiab aju pidevalt töös ja aitab mälu treenida.
Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?
Õppimine on minu ellu toonud paremaid valikuid tööturul, hulganisti häid sõpru-õpingukaaslasi, palju uusi teadmisi ja oskusi, avarama silmaringi ning eelkõige rohkem enesekindlust, usku endasse ja oma võimetesse. Elukestvas õppes osalemine on muutnud mind ühiskondlikult aktiivsemaks ja andnud oskuse oma aega paremini planeerida. Õpingute tõttu ei ole ma pidanud ka oma hobidest loobuma.