Saaremaa aasta õppija Kadri Kask (48) esindab oma õpiteega suundumust, mis veel hiljuti polnud kuigi tavaline, kuid millest võib üha rohkem kuulda – kõrgharidusega inimene läheb kutseõppeasutusse uut ametit omandama. Kadri puhul on tegu doktorikraadiga kõrgkooliõppejõuga, kes on oma elu hakanud üha enam siduma kodukohaga Muhumaal ning soovib seal rakendust leida ja kohalikku ellu oma panuse anda. Kadri on lõpetanud Tartu Ülikooli nii bioloogia- kui emakeeleõpetaja erialal ning kaitsnud doktorikraadi Eesti Maaülikoolis keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia valdkonnas. Õppejõutööle lisaks aga sai lõpetatud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool lihatehnoloogia erialal, sest juba aastaid kasvatab Kadri lambaid oma Muhu talus. Ta räägib, et loomakasvatajaid on Muhus küll, tema tahaks aga oma oskustega panustada väiketapamaja ja –tööstuse rajamisse, et tarneahel oleks võimalikult lühike.

Miks Te õpite?

Sellele polegi nii kerge vastata. Võib-olla uudishimust ja soovist midagi uut teada saada või hoopis sellepärast, et igapäevarutiinist välja pääseda. Pole ka võimatu, et tahan lihtsalt ennast proovile panna. Ilmselt on minu puhul tegemist kõigi nende põhjuste sümbioosiga. Mu sisetunne ütleb, et tegelikult tahan lihtsalt teha seda, mis mulle meeldib, mitte käia tööl, vaid teha tööd, olla ise oma aja ja otsuste peremees, olla vaba.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?

Uue õppimine rebib tavapärasest kontekstist välja ja haarab nii, et unustad oma endise elu ja töö sootuks. Olen kohanud uusi inimesi ja see on teinud minu maailma palju toredamaks.  Kõige olulisem on aga see, et nüüd, oma elu teises pooles, olen ma leidnud teeotsa, mida mööda edasi minema hakata. Elul ja tööl ei ole ju tegelikult mitte midagi viga olnud, aga tunne, et see ei ole ikka päris see, mida ma elu lõpuni teha tahaksin, on mind juba pikalt saatnud. Uued algused ei ole kerged ja uued teed on käänulised, aga kõige olulisem on julgus kokku võtta ja astuda esimene samm. Seda soovitan kõigile, kohale jõudes on ülihea tunne!