Täiskasvanutel on võimalik omandada põhiharidust ja üldkeskharidust täiskasvanute gümnaasiumites ja osades kutseõppeasutustes. Hariduse omandamine on võimalik ka üldhariduskoolide juures avatud mittestatsionaarse õppe osakondades. Eestis on kokku ligi 40 kooli, kus täiskasvanud saavad mittestatsionaarselt õppida.

Õppetöö toimub kaks-kolm korda nädalas, sõltuvalt koolist on võimalik ka e-õpe, üksikainete ja eksternõpe. 

Põhikooliõppesse saab tulla 1. oktoobriks 17aastaseks saanud isik. Gümnaasiumiõpe on avatud kõigile. 

Õppima asumiseks vajalikud dokumendid:
* pass või ID-kaart;
* avaldus, mis täidetakse kohapeal või internetis;
* viimane klassitunnistus (põhikoolis) või põhikooli lõputunnistus (gümnaasiumis); 
* väljavõte õpilasraamatust;
* 3 fotot suurusega 3 × 4 cm (sõltuvalt koolist).

Õppijatele on tagatud (Täiskasvanute koolituse seadus): 
* riiklik ravikindlustus;
* kuni 19aastaseks saamiseni on õigus saada lapsetoetust; 
* töötamise korral antakse õppija soovil õppesessioonideks õppepuhkust kuni 30 päeva õppeaasta jooksul;
* kooli lõpetamiseks antakse täiendavalt õppepuhkust 15 päeva, mille eest makstakse alammäära alusel arvutatud õppepuhkust.

Lisainfo www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-keskharidus/keskharidus

Täiskasvanutele gümnaasiumiharidust pakkuvad õppeasutused

Kutseõppe eesmärk on omandada teadmised, oskused ja hoiakud, vilumused ning sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks.

Kutseharidust on võimalik omandada nii kutseõppeasutustes kui ka rakenduskõrgkoolides. 2024. aastal pakuvad kutseõpet 35 kutseõppeasutust ja 5 rakenduskõrgkooli. Lähtuvalt kooli omandivormist jagunevad kutseõppeasutused riigi-, munitsipaal- ja erakutseõppeasutusteks. 

Kutseharidust pakkuvate õppeasutuste nimekirja leiad siit

Kutsehariduse infoportaal: http://www.kutseharidus.ee.

Täiskasvanud õppijatele pakuvad paindlikke õppevorme kõrghariduse omandamiseks ülikoolid. 2024/2025. õppeaastast jõustuvad kõrgharidusseaduse muudatused, mis puudutavad mitmeid üliõpilaste rahaliste kohustustega seotud teemasid. Eestikeelsel õppekaval täiskoormusega õppimine on ka edaspidi tasuta. Muudatustest saad täpsemalt lugeda siin

Kõrghariduses võid valida rakendusliku ja akadeemilise suuna vahel.

Rakenduskõrgharidusõppe eesmärk on kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalike pädevuste omandamine. Õppekavad sisaldavad vähemalt 30% mahus praktilist tööd. Rakenduskõrgharidusõpe toimub rakenduskõrgkoolides, ülikoolide kolledžites ja ka mõnes kutseõppeasutuses.

Akadeemiline kõrgharidus (bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe) toimub enamasti kõrgkoolis. Akadeemilise õppe eesmärk on süvendada üldakadeemilisi teadmisi, omandada eriala alusteadmisi ja -oskusi õpingute jätkamiseks ja tööle asumiseks.

• Paljusid erialasid saab omandada peale päevase õppevormi ka kaug- või tsükliõppes – see tähendab, et 75% koolitööst saab teha iseseisvalt ning koolis loengutel või seminaridel tuleb käia vaid mõni päev kuus.

• Paljude ülikoolide juures tegutsevad avatud ülikoolid, mille kaudu saab osaleda täienduskoolitustel, kursustel, õppida ülikoolis pakutavaid õppeaineid, omandada lisaeriala. Rohkem infot saad iga ülikooli avatud ülikooli juurest.

Üldinfo ja koolide nimekiri: www.hm.ee/et/tegevused/korgharidus

Täienduskoolitus võib olla nii poolepäevane koolitus/seminar üksikute kompetentside arendamiseks kui ka pikemaajalisem koolitusprogramm. Oluline on õppekava olemasolu.

Lühikesi õppekavata infopäevi ja seminare täiskasvanute koolituse seaduse mõistes täienduskoolituseks ei loeta.

Enesetäiendamise võimalusi leidad järgmistelt veebilehtedelt:

https://haridusportaal.edu.ee/tasuta-kursused

www.tark.ee

koolitused.ee

Täiskasvanute täienduskoolitusasutustele väljastatud koolitusload ja majandustegevuse teatised: www.ehis.ee