Euroopa elanikkond vananeb, nii ka Eestis. Momendi olukord tööjõuturul tõrjub eakad välja ühiskondlikust elust. Nende sotsiaalne seotus nõrgeneb.

Eakad, haritud ja kogemustega inimesed, kes enam ei tööta on elust kõrvale jäänud. Nad ei tea, kellele ja kuidas oma oskusi ja kogemusi pakkuda. Näib ka, et nende arvamust ei vajata, nad ei ole momendil ühiskonnas fookuses. See mittehõivatud põlvkond, kellel on kogemusi mis võiksid ühiskonda rikastada, on kasutamata ressurss. Keerukate väljakutsete ajal saame vanade tarkuste kaudu leida oma tee. Vanamatel inimestel on oskus õppida ja see realiseerub suurelt osalt lugemise kaudu.

Noorte inimeste, kes on põhikoolist väljalangenud või keskharidusega, hulgas on töötuse määr suur. Millised on haridusest eemale jäänud noorte võimalused?

Põlvkondade kaugenemine on tekitanud lõhe, mis on suure potentsiaali raiskamine. Seda lõhet pole küll võimalik täita, kuid TÕN püüab pakkuda üksteisele lähenemise võimalusi erinevate tegevuste kaudu. Põlvkondadevaheline side loob silla õppimiseks.

Mida teha TÕNi aeg 08.-15.oktoober 2010?    
Kus? Kuidas?
Kuidas kohalikul tasandil konkreetsete probleeme tuvastada ja lahendusi otsida?

• Kui noortel on kohustus õppida, siis vanadel on õigus õppida
• Vanade ja noorte väärtused – kui palju need erinevad või ühtivad
• Laste kaudu vanemateni jõudmine
• Tõrjutus, sidemed, väärtused
• Lugemine- sild põlvkondade vahel
• Mida ei oska – loen juurde
• Lugedes õpid elama
• Võimalusi pakub raamatukogu
• Lugemisel on vägi taga
• Lugemise jõud
• Lugemise kaudu oma teeotsa leidmine

Võimalikud tegevused:

• Kohalikul tasandil tuua ühistele üritustele kokku vanu ja noori
• Kutsuda noored vanadele kaasaegseid suhtlemisvahendeid tutuvustama ja nende kaudu uusi võimalusi avastama
• Vanadel on lugemisharjumus ja – oskus, neil on võimalik selle olulisust ja väärtuslikkust noortele selgitada