Kristiina Viiron

Kuressaare linnapeal on ette näidata soliidne nimekiri koolidest ja koolitustest, kus ta aja jooksul tarkust on kogenud. Tema aga peab kõige väärtuslikumaks töö käigus kolleegidelt saadetud teadmisi ja abi. "Kõige rohkem olen ma õppinud teistelt inimes- telt, " ütleb Urve Tiidus. 

„Praegune põlvkond ehitab oma elulookirjelduse ehk CV väga teadlikult üles – võtab selle, selle ja selle koolituse, sest teab, et need müüvad,” räägib Urve oma linnapea kabinetis. „Minul pole nii olnud, töö ja õppimine on käinud kogu aeg käsikäes.”

Tõsi, esimesel töökohal pärast Tartu ülikooli inglise keele filoloogia lõpetamist nõuti keelealast oskust küll. See oli ETV „Telekooli” saate režissööri assistendi ametikoht, teletöö ise aga oli täiesti tundmatu valdkond. Urve ülesandeks oli inglise keelt õpetava saate stsenaariumi kirjutamine – iga samm ja sõna pidid olema täpselt üles tähendatud. Selgeks tuli õppida ka režissööri assistendi amet, nii kulusid marjaks ära keskkoolis helitehnika tunnis saadud teadmised. Kõik muu, mida telesaate tegemiseks on vaja, tuli selgeks saada töö käigus.

„Need, kes tahavad õppida, saavad alati õppida,” on Urve oma kogemustele toetudes veendunud. Meediatöö – ta on teinud nii laste- kui ka noorte- ja tervisesaateid, tõlkinud seriaali, olnud nii ETV kui ka Kanal 2 uudisteankur – ongi igapäevane õppimine. Juba ajakirjaniku amet ise sunnib inimest teadma asjust, millest uudised ja lood sünnivad. „Meedias töötamise tõttu pole valdkonda, milles ma kaasa rääkida ei oskaks, iseasi on muidugi spetsialisti tasemel süvitsi minek,” märgib ta. „Mulle meeldib paljude teemadega kursis olla, uudishimugeen on mul vist hästi arenenud. Öeldakse, et uudishimu saab inimene geenidega kaasa.”

Ideed ja inimesed
Uudishimul ja huvil on tõepoolest elus väga oluline roll – inimesel, kel need olemas, jagub soovi näha, saada teada ja teha üha uusi ja seni kogemata asju. Nii Urvega just ongi. „Inimese maailmapilt ei pea ju sugugi varases nooruses välja joonistuma. Et nii on ja nii jääb alatiseks ning kui juba oled ühel töökohal ametisse asunud, jääd sinna pensionipõlveni.” Urve teab, et uusi väljakutseid pakub elu igas vanuses inimesetele. Kui sul vaid endal on selleks soovi ja pealehakkamist.

Erinevad töökohad, olgu siis teles või linnavalitsuses, on lubanud Urve Tiidusel osaleda paljudel koolitustel, alates teletööalastest kuni juhtimiskoolitusteni. Ükski teadmine pole külgi mööda maha jooksnud, tõdeb ta. Lisaks erialateadmistele, mida koolitused pakuvad, avardab silmaringi suhtlus osalejatega. See on ka põhjus, miks Urve seda laadi enesetäiendamist oluliseks peab, ehkki ju ka internetist või käsiraamatutest saaks tihtipeale vajaliku info kätte. „Koolitustel on oma võlu –  üks inimene teisele on parim õpetaja,” kinnitab ta. Kohas, kuhu koguneb teadmishimulisi inimesi, tekib tavaliselt ka põnevaid arutelusid, millest palju kasulikku kõrva taha panna. „Vahel kritiseeritakse, et konverentsid on mõttetud, aga ideed ju liiguvad seal, kus inimesed on koos,” tõdeb Urve.

Tihtipeale saab põnevaid teadmisi üles noppida argiolukordades ja mõista: näe, sellest polnud ma varem kuulnudki. „Ostsin turult mustikaid ja küsisin neid müünud naiselt, kas ta veel plaanib metsa marjule minna,” räägib Urve. „Naine vastas, et ei tea, kehv on korjata, sest pimelinnud on nii kallal.”  Pimelinnud? „Ma polnud iial sellist sõna kuulnud, selgus aga, et ta mõtles mingit sorti parme!”

Linn ja meeskonnamäng
Linnapea amet nõuab inimestega suhtlemist ja pakub iga päev midagi uut. Palju on õppida linna-kodanikelt, kes linnapeaga kokku saada ja kõnelda soovivad.

Iga selline kohtumine õpetab midagi, ka niisugune, mis oma olemuselt positiivne ei ole. „Mõni inimene kurdab oma lähedaste üle, mõni õpetab mind ja mina siis kuulan,” kirjeldab Urve. „Olen mõistnud, et ei saa ehitada barjääri inimeste ja enda vahele, et minul on õigus ja teistel mitte.”

Inimestega suhtlemise kunsti saladusi on ta järjepidevalt uurinud – see on valdkond, kus õppimist jagub alatiseks. Pealegi läheb neid teadmisi igapäevases elu tõesti ka tarvis. „Kui oled poliitikas, siis tuleb ikka ette olukordi, kus sind rünnatakse või riivatakse isiklikult ning need olukorrad tuleb lahendada,” täpsustab Urve. Elu on näidanud, et ründajale samas toonis vastamine ning särinal põlema minek tüli ei maanda. Niisamuti ei saa juhina teistele oma seisukohti jäigalt peale suruda.

„Linnapea amet on õpetanud mind väga heaks meeskonnamängijaks. Autoritaarne pole võimalik olla. Maja on tarku inimesi täis, linnavalitsuses töötab 15 nii-öelda uue aja magistrit ja ma ei saa kuidagi arvata, et olen neist targem,” räägib ta. „Linnapea peab olema heatahtlik inimene ja oma elanikest lugu pidama. Muidugi tuleb ette igasuguseid olukordi, sest kui linnas on 15 100 inimest, siis on ka 15 100 huvi. Sel juhul saavad enamuse huvid eelise ning tuleb kompromisse teha – ka seda tuleb eluaeg õppida.”

Neli aastat Kuressaare linnapeana on Saaremaa sügavale Urve südamesse naelutanud. Mida imet siis, et ta taas kandideerida otsustas.

URVE TIIDUS
• Sündinud 6. juunil 1954. aastal Raplas.
• Lõpetanud Tartu ülikooli inglise keele filoloogia; Tallinna 21. keskkooli.
Õppinud juhtimis- ja strateegiakoolitustel Eesti koolitusfirmades; Euroopa Liiduga seonduvatel kursustel, sealhulgas tõukefondide alast nõustamist; tervise edendamist meedias (tuberkuloos, aids, HI-viirus); erialastel koolitustel telesaate juhtimise ja toimetamise teemadel ning režiikursustel. 
• Alates 2005. aastast töötab Kuressaare linnapeana. 
• Töötanud Kanal 2-s uudiste saatejuhi ja toimetajana; Kuressaare linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhatajana; uudisteprogrammis „Aktuaalne kaamera” saatejuhina ja toimetajana regionaalses stuudios; ETV-s toimetaja, autori ja saatejuhina tervisesaadetes. Ajal, mil lapsed olid väikesed, tõlkis vabakutselisena telesaateid ja -filme. Tööelu alustas ETV-s režissööri assistendi ja keelesaadete autorina, hiljem toimetaja ja autorina haridus-, laste- ja noortesaadetes.
• Ülemaailmse linnade ja ühinenud omavalitsuste liidu (UCLG) nõukogu liige, üks Läänemere linnade liidu (UBC) asepresidentidest, Eesti linnade liidu (ELL) juhatuse liige, Lions klubi „Kuressaare Piret” president, Reformierakonna liige 1998. aastast.