Põlvamaa aasta õppija Aivi Aigro (29) on vapper naine, kes raskuste kiuste on suutnud luua oma ettevõtte kolme lapse kõrvalt aega säästlikult kasutades ja õppimiseks võimalusi otsides. Aivil jäi omal ajal keskkool pooleli, ent arvukad iluteenindusega seotud kursused on andnud talle siiski pagasi, millega edasi minna. Võib vist öelda, et ilusalongis seda ametit ei ole, mille tunnistust tal ei ole ning millega ta hakkama ei saaks. Ja peabki saama, sest 2015. aasta sügisel avas Aivi Valgjärvel oma salongi. Vald rentis ruumid, kuid remondi tegi Aivi ise nagu ka oma ettevõtte kodulehe. Nüüd on rahul nii kliendid kui tema ise. Lapsedki tunnevad ema tööst rõõmu. Lisaks käib Aivi vahel ka Tartus tööl ja tunneb autojuhilubadest väga puudust, mis suurema liikumisvabaduse annaksid. Vabal ajal toimetab naine aias ja osaleb aktiivselt Valgejärve kogukondlikus elus. Tööalane täiendkoolitus, et uute materjalide ja suundadega kursis olla, on iseenesestmõistetav.

Miks Te õpite?
Õpin selleks, et ennast arendada, silmaringi laiendada ja kogu aeg ennast tegevuses hoida. Nii palju uusi ja huvitavaid tehnikaid ning meetodeid lisandub kogu aeg, et ülihuvitav on ennast kogu aeg täiendada. Muidugi, hügieenialaselt avastatakse ka kogu aeg uusi lahendusi ja olulisi uusi fakte, millega kursis olemine on lausa hädavajalik.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?
Õppimine tõi mind kodust välja ja avas mulle uue maailma. Olin 7 aastat lastega kodus ja suhtlemisest võõrdunud. Õppides leidsin endale uusi tuttavaid, mis avasid mulle palju uusi uksi. Rajasin Valgjärvele oma enda väikese salongi, mis võimaldab inimestele paindlikumalt vastu tulla ning ka oma kolme lapsega arvestada. Palju teenindan välismaalasi, seega praktiseerin ka inglise keelt. Kogu aeg on kuhugi minna ja midagi teha ja seda saab teha kõigile vastu tulles, just neile ja iseendale sobivatel aegadel.