1. Kellel on õigus õppelaenu taotleda?
Õppelaenu on õigus saada Eesti kodanikul või Eestis elamisloa alusel viibival tudengil, kelle õpingud kestavad õppekava järgi vähemalt üheksa kuud.

Laenu saavad tudengid, kes õpivad täiskoormusega õppes Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis, rakenduskõrgkoolis, erakooliseaduse alusel tegutsevas eraülikoolis või erarakenduskõrgkoolis, õppekeskhariduse baasil riigi- või munitsipaalkutseõppe- asutuses või erakooliseaduse alusel tegutsevas erakutsekoolis. Samuti on õigus õppelaenu taotleda tudengitel, kes õpivad välisriigis eespool nimetatud õppeasu- tuses.

Õppelaenu ei saa taotleda need, kes õpivad osalise koormusega või osalevad õppes vabakuulajana, ja ka mitte akadeemilisel puhkusel olles.

Ehk siis: laenu saavad taotleda nii tsükliõppe, õhtuõppe kui ka avatud ülikooli õpilased, kes õpivad täiskoormusega, s.t täidavad õppekava vähemalt 75 protsendi ulatuses (teatud õppekavadel on nõutud 100 protsenti. Üksnes üliõpila- sed, kes on alustanud õpinguid enne 2003/04. õppeaastat, ei saa kaugõppes õppelaenu võtta. Õppelaenu ei saa võtta ka näiteks täiskasvanute gümnaasiumi õpilased, sest tegemist on keskharidusega.

Õppelaenu saamine ei olene taotleja palgast ega töökoormusest.

2. Kui palju ja millal saab laenu taotleda?
Õppelaenu on õigus saada 15. septembrist järgmise aasta 1. juunini. Esimese aasta õpilased ja üliõpilased saavad õppelaenu 1. oktoobrist järgmise aasta 1. juunini. Hiljemalt iga aasta 1. augustiks kehtestab valitsus õppelaenu maksimaal- summa ühe laenutaotleja kohta aastas. 2010/11. õppeaastal saab õppelaenu võtta kõige rohkem 30 000 krooni ehk 1917.35 eurot. See tähendab, et kui nominaalõpe kestab kolm aastat, saab igal aastal laenu 30 000 krooni (1917.35 eurot).

3. Mitu korda saab õppelaenu võtta?
Õppelaenu on õigus saada ühel ja samal haridustasemel ja haridusastmel nii mitu korda, kui mitu õppeaastat on sealse õppekava läbimiseks ette nähtud (õppekava nominaalkestuse õppeaastate arvule vastav arv kordi).

Juhul kui laenutaotleja on varasemate (nii lõpetatud kui ka lõpetamata) õpingute kestel samal haridustasemel ja haridusastmel õppelaenu juba saanud, on tal edaspidi samal haridustasemel ja haridusastmel õpinguid jätkates (nt teise kõrghariduse omandamisel) võimalik õppelaenu taotleda selle võrra vähem (juba saadud kordade arvu võrra vähem). Arvestust peetakse alates 2004/05. õppeaastast.

Näide: oletame, et võtsite nimetatud 2004/05. õppeaastal (või hiljem) õppelaenu ja vahepeal pole selleks tarvidust olnud. Sellest sügisest omandate teist kõrgharidust täiskoormusega õppes, õppekava läbimiseks on ette nähtud neli aastat (nominaalkestus). Teie esialgsele kavatsusele iga aasta õppelaenu võtta tõmbab kriipsu peale asjaolu, et olete seda kord juba saanud. Seega antakse teile kuni lõpetamiseni õppelaenu kolm korda.

4. Millal peab hakkama seda tagasi maksma?
Õppelaenu põhiosa tagasimaksmist alustatakse hiljemalt aasta pärast õpingute lõpetamisest, v.a juhul, kui selle aja jooksul minnakse edasi õppima. Põhiosa ja intressi makstakse panga koostatud laenu tagasimaksmise graafiku järgi, üldjuhul iga kuu võrdsete maksetena (annuiteetgraafik). Aega on selleks kaks korda nii palju, kui oli nominaalne õppeaeg (nt nominaalne õppeaeg neli aastat, laenu makstakse tagasi kaheksa aastat).

Kui õpingud katkestatakse, tuleb õppelaen tagastada pooleteisekordse tegelikult õpitud aja jooksul. Kui laenuvõtja soovib, peatatakse õppelaenu tagasimaksmine lapsehoolduspuhkuse (kuni kolmeks aastaks pärast lapse sündi), ajateenistuse või residentuuri ajaks. Laenusumma jäägilt arvestatud intressi tasub sel ajal pangale riik.

5. Kust saab õppelaenu võtta? 
Õppelaenu väljastavad Swedbank, Krediidipank, Nordea pank, Sampo pank ja SEB pank.

6. Kuidas on lood õppelaenu kustutamisega? 
Alates 1. juulist 2009 kustutab riik vaid nende õppelaenu, kellel oli selleks õigus juba enne 1. juulit ning kes esitasid selleks ajaks ka vastava avalduse. Seega uusi taotlusi õppelaenu kustutamiseks alates nimetatud kuupäevast esitada enam ei saa. Nende jaoks, kellel juba õppelaenu kustutati, ei muutunud midagi.

Ave Schmidt

Allikas: haridus- ja teadusministeeriumi veebilehekülg www.hm.ee