Sellest aastast saavad töötud koolituskaarti kasutada ka ümberõppeks, seni oli kaardist abi vaid täienduskoolitusele minejatel. Ümberõppe tarvis aga korraldas töötukassa koolitajate leidmiseks hankeid, mis tähendas, et teinekord tuli töötul õppima pääsemist pikalt oodata.
Kristiina Viiron

Töötukassa teenuste osakonna juhataja Kadri Lühiste sõnul tähendabki asjaolu, et ümberõppe eest saab tasuda koolituskaardiga eelkõige töötute kiiremat pääsu koolitusele, sest ära jääb ju selle hankele kuluv aeg.

Ümberõpet pakub töötukassa juhul, kui tööotsimise tulemusel on selgunud, et töölesaamiseks on vaja omandada uus eriala. Nagu varasemaltki, teevad selle otsuse töötu ja tema konsultant üheskoos. „Eeldused koolitusele pääseda on põhimõtteliselt samad, mis ikka – töötu peab ise aktiivselt tööd otsima, tal peab olema ettekujutus, mis valdkonnas ta tegutseda tahab ja millised on võimalused seal tööd saada,” märgib Lühiste. Oluline on, et see valdkond, milleks ümberõpet taotletakse, tulevikus ka tööd ja leiba annaks.

Niisuguseid piiranguid, mis tuleneks töötu varasemast haridusest või selle puudumisest või töökogemusest, koolitusele pääsemisel ei seata. Iseasi on koolitustega, mis eeldavad teatud haridustaset – näiteks vähemalt keskharidust. Ka ei saa koolituskaardiga osaleda üldjuhtimise ja üldisi sotsiaalseid oskusi või isikuomadusi arendavatel koolitustel.

Ümberõpe kestab keskmiselt pool aastat

Koolituskaardiga saab tasuda kuni 959 eurot maksva koolituse eest.

Lühiste märgib, et kui ümberõpe nõuab suuremat summat, saab töötut õppima suunata hanke korras, nagu varemaltki. „Seda ei juhtu, et kui töötu vajab ümber- õppeks kallimat koolitust, vastab töötu-kassa: vabandust, ei saa,” kinnitab Lühiste. Kui ümberõpe on põhjendatud, siis töötu seda ka saab.

Olenevalt koolitusest on õppuril võimalik ümberõppe käigus ka kutsetunnistust taotleda, näiteks puhastusteenindaja, lapsehoidja, juuksuri vms oma. „Saame tasuda ka kutseeksami tegemise eest,” täpsustab Lühiste.

Üldjuhul on nn koolituskaardiga ümberõppe näol tegemist suhteliselt lühiajaliste koolitustega, mis kestavad kõige rohkem kuni aasta (näiteks raamatupidamine vms). Keskmiselt kestab ümberõppekoolitus pool aastat ning selle käigus saab õppur täiesti uue tööalase oskuse või kutse. Siia alla kuulub ka ettevõtlusõpe, mis on vajalik, et luua endale ise töökoht.

Koolitused, millest töötud võivad osa võtta, on ühtviisi avalikud kõigile õpihimulistele, need ei ole spetsiaalselt töötute koolitamiseks loodud.

Suur valik koolitajaid ja erialasid
Koolitusi pakuvad riiklikud ja kohaliku omavalitsuse kutseõppeasutused ja rakenduslikud kõrgkoolid, ülikoolid ja avalik-õiguslikud koolitusasutused ning eraõiguslikud koolitusfirmad, kokku ligi 120 asutust. Nende täpse nimekirja leiab töötukassa koduleheküljelt www.tootukassa.ee

Pakutavate koolituste sisu on väga lai, alates tarkvarakoolitusest kuni professionaalse jumestamiseni, näiteks. „Kui on ära otsustatud, mis erialal töötu ümberõpet vajab, saab inimene ise valida, millisesse kooli ta õppima läheb – juhul kui seda õpet pakuvad mitu kooli,” selgitab töötukassa teenuste osakonna juhataja asetäitja Katrin Raadom. Kursusele peab inimene end ise registreerima, ühtlasi tuleb tal siis koolitajale teada anda, et tullakse koolituskaardiga.

Kadri Lühiste märgib, et huvi ümberõppekoolituste vastu on suur, samuti on koolid töötute õpetamisest huvitatud. Tänavu on töötute koolitamiseks eraldatud üheksa miljonit eurot, mille eest saab töötukassa pakkuda 20 000 erinevat koolitust.

Koolituskaardiga pagariks
•• Kuressaare ametikooli arendus- ja turundusosakonna koolitusjuht Ade Sepp ütles, et märtsis liitub pagar-kondiitrite II kursusega töötu, kes tasub ümberõppe eest koolituskaardiga. Õppima asub ta individuaalse õppekava alusel. „Tal on varasemast aluspõhi olemas ja tohutu tahtmine õppida,” sõnas Sepp. 
•• Samuti õpitakse praegu Kuressaare ametikoolis koolituskaardi toel väikelaeva- juhiks, õppuril on olemas ka tööandja garantii sadamasse tööle saamiseks. Sepa sõnul on kohe-kohe alustamas väikelaevajuhtimise õpinguid teinegi töötu. 
•• „Oleme koolituskaardi alusel teinud ka veoautojuhtide ja bussijuhtide täiendus- koolitusi,” märkis Ade Sepp, lisades, et kõigil Kuressaare ametikoolis õpetatavatel erialadel on põhimõtteliselt võimalik saada nii täiendus- kui ka ümberõpet. 
•• Kuressaare ametikoolis saab õppida väga mitmekülgseid ameteid, näiteks tisleriks, kokaks, autotehnikuks, multimeedia kujundajaks, hooldustöötajaks jms. K. V

Soovitused koolitusel osalejale
Tööturukoolitus, mis on mõeldud end töötukassas arvele võtnud töötutele (vajadusel), on üks tööturuteenustest. Et see täidaks oma eesmärki, on töötukassa kokku pannud alljärgneva meelespea.
•• Osalege aktiivselt kõigis õppetundides (üldjuhul kestavad koolitused 8 tundi päevas) ja võtke koolitusest maksimum.
•• Mõjuval põhjusel (nt haiguse tõttu) puudumisest teavitage kohe koolitajat ja oma konsultanti.
•• Otsige aktiivselt tööd ka koolituse ajal, sest tööle saades on võimalik koolitusel lõpuni käia.
•• Pöörduge kokkulepitud ajal konsultandi vastuvõtule ja teavitage teda, kui olete koolituse ajal töökoha leidnud või alustanud õpingutega täiskoormusega õppes.
•• Kursuse lõpetamise järel esitage konsultandile koolituse läbimist tõendav dokument. 
•• Koolitusest keeldumist või selle põhjuseta katkestamist loetakse ühtlasi keeldumiseks individuaalse tööotsimiskava täitmisest. See võib tähendada ilmajäämist töötuskindlustushüvitisest või töötutoetusest või töötuna arveloleku lõpetamist.

Allikas: töötukassa

Stipendium ja sõidutoetus
Tööpraktikal, tööharjutusel, tööturukoolitusel ja vabatahtlikul tööl osalejal on õigus saada töötukassa kaudu stipendiumi, mille päevamäär on 3,84 eurot.

Stipendium arvutatakse teenuseosutaja (tööandja, koolitaja jt) esitatud andmete alusel iga osaletud päeva eest ja see makstakse kord kuus osaleja pangakontole.

Tööturuteenusel (sh koolitusel) osaleja võib taotleda ka sõidutoetust.

Selleks tuleb täita töötukassa vormikohane avaldus. Toetust makstakse osavõtugraafiku alusel, teenusel osalemist tõendab osaleja allkiri. Allkirjadega osalemisgraafiku esitab töötukassale teenuse korraldaja. Sõidutoetust ei maksta nende päevade eest, mil kohal ei käidud.

Kuidas arvutatakse
Sõidukulude arvutamisel võetakse aluseks lühim vahemaa inimese elukoha ja tööturuteenuse (nt koolituse) toimumiskoha vahel.

Toetust makstakse läbitud kilomeetrite alusel. Sõidutoetust ei maksta, kui vahemaa ühel suunal on alla 500 meetri, vahemaa 500 meetrit ja üle selle ümardatakse kilomeetrini.

Sõidutoetuse maksimummäär on 26 eurot ühe päeva eest, see tähendab, et toetust makstakse kümme eurosenti kilomeetri kohta iga päeva eest, kuid mitte rohkem kui 26 eurot päevas.

Sõidutoetust ei maksta juhul, kui on tagatud tasuta sõit, välja arvatud juhul, kui inimesel ei ole mõjuval põhjusel võimalik seda kasutada või vajab ta osalemiseks tasulist majutust.

Vaata rohkem internetist www.tootukassa.ee või küsi lisa töötukassa üle-eestiliselt tasuta infotelefonilt 15501.