Martti Raavel, Läänemaa
Martti Raavel inspireerib tulevasi IT-spetsialiste
Martti Raavel suudab rakendusinformaatika õppuritele nii paeluvaks muuta, et tudengid on mitu korda esitanud Martti aasta õppejõu kandidaadiks. Marttile endale on õppejõu töös kõige toredamad need hetked, kui õppijatel tekib ahhaa-moment ning nad hakkavad mõistma, kuidas mingi asi toimib ja kuidas seda kasutada saab.
Martti on Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži rakendusinformaatika õppekava kuraator ja õppejõud. Õpetamine on tema elu osa olnud juba aastakümneid. Martti meenutab, et tema esimene ametlik töökoht peale ajateenistust oligi just arvutiõpetaja amet. Samuti on olnud enamik tema hilisematest töökohtadest vähemal või rohkemal määral seotud õpetamise ja koolitamisega. „See on muutunud minu elu osaks ja ma ei kujutaks ette, et ma seda enam ei teeks. Koolitamine on minu jaoks võimalus jagada oma teadmisi ja kogemusi, samuti õppida ise uusi asju. Koolitamine on minu jaoks ka võimalus aidata inimestel saavutada oma eesmärke ja täita unistusi,“ selgitab Martti, mida tema jaoks tähendab koolitajaks olemine.
Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži täienduskoolitus- ja arendusspetsialist Tiina Alasoo tunnustab, et Martti on väga toetav ja leiab alati aega, et koolitatavaid eraldi ära kuulata ning vajadusel neile individuaalset tuge pakkuda. „Martti on tõsiselt pingutanud, et arendada kogu rakendusinformaatika õppekava ja valdkonda. Ta on äärmiselt inspireeriv oma õpilastele (kes esitasid ta aasta õppejõu nominendiks nii aastal 2023 kui ka aastal 2024) ja kolleegidele. Tema tarmukus ja asjalikkus on lausa nakkavad. Ta teeb kõiki oma koolitusi südame ja täie pühendumisega, võttes alati iga õppija jaoks piisavalt aega ja leides igale probleemile asjaliku lahenduse,“ kiidab Tiina.
Küsimustele vastab Martti Raavel.
Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Kõige esimene samm on see, et õppija ise teab ja saab aru, mis on tema eesmärk ja et ta on valmis selle nimel pingutama. Samal koolitusel võivad olla inimesed, kelle eesmärgid on väga erinevad – ühed soovivad lihtsalt uue teemaga tutvuda, samas teised soovivad olemasolevaid teadmisi täiendada või süvendada. Ilmselgelt tuleb nendele eesmärkidele erinevalt läheneda. Kindlasti on väga oluline, et õpilased saaksid lahendada praktilisi ülesandeid, mis oleksid neile jõukohased, kuid siiski väljakutseid pakkuvad. Samuti on väga oluline saada kiiret ja sisulist tagasisidet, et mõista, kas ollakse õigel teel või tuleb midagi muuta.
Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Arendab väga palju. Öeldakse ju ikka, et kui tahad endale midagi selgeks teha, siis proovi seda teistele õpetada. Iga kord, kui ma koolituseks materjale ette valmistan, siis püüan ette kujutada, mis küsimused võivad koolituse käigus tekkida ja kuidas neile vastata. See sunnib mind materjali põhjalikult läbi töötama ja uusi aspekte avastama, eriti siis, kui on tegemist uue teemaga. Samuti on iga koolitusgrupp ja koolitus erinev. See sunnib mind pidevalt kohanema ja uusi lahendusi otsima.
Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Kindlasti need hetked, kui õppijatel tekib nn ahhaa-moment. Kui nad hakkavad mõistma, kuidas mingi asi toimib ja kuidas seda kasutada saab. Samuti see, kui klassiruumis viibijad hakkavad suhtlema, asutakse küsima küsimusi ja arutlema. See on märk sellest, et õppijad on hakanud teemat omaks võtma ja asuvad seda enda jaoks lahti mõtestama. Muidugi ei saa mainimata jätta ka seda, kui õppijad ei taha kohe peale koolitust lahkuda ja tahavad veel küsida või arutleda.
Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa?
Neid oskuseid on kindlasti rohkem kui kolm, aga kui peaksin praegu valima, siis need oleksid õppimisoskus, kriitiliselt mõtlemise oskus ja koostööoskus.
Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma