Viljandimaa aasta õppija Marika Aaso (38) võib tänasel päeval täie kindlusega öelda, et tema koolipõlveunistus on täitunud, ta töötab ametikohal, millel Tartu Ülikoolis omandatud õigusalased teadmised marjaks ära kuluvad ning jätkab huvipakkuva ala õppimist juba magistrantuuris. Selleni ei jõudnud ta siiski kohe, õppis hoopiski mõnda aega Eesti Põllumajanduse Akadeemias ettevõtlust ja ökonoomikat ning Mainori Kõrgkoolis finantsjuhtimist, tegeles hamburgerite hulgimüügiga, oli kinnisvaramaakler. 2007. aastal kohalikus omavalitsuses sisekontrolörina töötades ilmnes vajadus õigusalaste teadmiste järele ja Marika läks õppima. Nüüd, olles Viljandi linnavalitsuse rahandusameti juhataja, on Marika alati valmis oma teadmisi kolleegidega jagama, tehes oma tööd innustunult, täie pühendumise ja põhjalikkusega.

Miks Te õpite?
Mul on õnnestunud ühildada ammune unistus ja eluline vajadus. Ma ei kahetse hetkegi! Ametid on küll muutunud, kuid kõik õpitu on kasuks tulnud. Saadud teadmised on vajalikud absoluutselt iga päev. Tänu varemomandatud finantserialale koos õigusalase haridusega suudan toime tulla pea kõikide tööalaste proovikividega.

Milliseid muutusi on õppimine Teie ellu toonud?
Õppimine avardas silmaringi, andis kinnitust teadmisele, et maailm pole must-valge. Tõe teadasaamiseks tuleb koguda ja analüüsida palju algandmeid. See, mis ühele tundub õiglane, ei ole seda teisele. Õppimine pani aju täistuuridel tööle, sundis eesmärgi nimel pingutama ja tegi õnnelikuks – iga sooritatud eksam või läbitud semester andis võimaluse enesega rahul olla. Õppisime abikaasaga samal ajal sama eriala – see oli lisaboonuseks, sest õppimise protsess ühendas meid veelgi. Olen ääretult tänulik oma pereliikmetele, kes pidasid kuus aastat vastu, ja soovin julgustada kõiki, kes täiskasvanuna õppima asuda soovivad – see tasub end kindlasti ära!