Margus Maripuu: suurim rõõm on teadmine, et olen kellelegi kasulik

Margus Maripuu koolitajatee algas enesearengu olulisuse mõistmisest ja pidevast tööst iseendaga. Margus sõnab, et on end ise kogu elu julgeks koolitanud. „Lapsena olin ma arg. Tänu sellele oskan suunata, näha ja kogeda kõike seda ka teistes, kellega olen kokku puutunud. Võtmesõnaks on sobitumine keskkonnaga, üksteisega, ühiskonnaga.“
Margus on Kehtna Kutsehariduskeskuse ja selle juurde kuuluva täiskasvanute gümnaasiumi õpetaja. Samuti teeb ta täiskasvanutele aianduskoolitusi, et Räpina Aianduskoolis õpitut ja hiljem ise praktikas järele proovitut ka teistele edasi anda. Lisaks kuuluvad Marguse ellu vaimsete praktikate koolitused ja loodusretkede korraldamine. Tema eesmärk on tutvustada Eestit ning eriti Raplamaad ja Eidapere piirkonda. Margus möönab, et täiskasvanute õpetamine tuli ta ellu väga kiirelt ja oli kindlasti proovikivi. „Tööd, millega olen tegelenud ja tegelen, ei lase vanaks saada,“ toob Margus välja koolitaja eluga lahutamatult kaasas käiva vajaduse pidevalt õppida ja areneda.

Kuidas olete koolitajaks saanud ja mida see Teie jaoks tähendab?
Olen koolitanud kutsehariduskeskuses, õpetanud koolis ja kasvatanud lastekodus kasvatajana noorukeid, samuti olnud omavalitsuses nõunik, nõustades täiskasvanuid inimesi. Loodusretkede korraldajana toon inimestele lähemale loodust, kultuuri  ja ajalugu. Pikka aega juhatasin kultuurimajas kaht ringi (aiandus, vaimsus), mis andis vahetu ja siira suhtlemiskogemuse täiskasvanutega. Lisanduvad ka vaimsete ürituste korraldamised, inimeste pidev nõustamine elulistel ja hingelistel teemadel ning kirjatööd kodulugu uurides, luuletusi kirjutades, aiandusalaseid raamatuid koostades.
Igaks koolituseks tuleb alati enda teadmised ja oskused kriitiliselt üle vaadata, end täiendada ja teadmisi uuendada, et koolitusel osalejad ei peaks pettuma. Õpin igal koolitusel osalejatelt midagi uut ning kõike analüüsides viimistlen oma oskusi, meetodeid ja metoodikat edaspidisteks koolitusteks.

 Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Enne õpin iseennast tundma ja teadvustama, siis hakkan teisi koolitama. Kui olen tahtnud midagi teha, siis ikka põhjalikult, pühendunult ja kirega. Muudmoodi pole ju mõtet. Kui tekib või tekitatakse üllatusmomente, milles jõustuvad põnevad seosed, loovad leiud ja praktilised oskused, on see mulle stiimul edasi olla ja kesta. Täiskasvanuid koolitades on eelkõige oluline sünergia, mis tekib juhendaja ja õppija vahel. Mulle toovad rõõmu kõik õnnestumised, mida õppija kogeb. Olen õnnelik, kui jagatakse seda, mis saadud teadmiste, kogemuste ja oskuste najal. Õpin ise kõigest sellest kõige rohkem.  

Millised on koolitajana need hetked, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!                                                                         
Kui iga koolituse lõpus on osalejad tänulikud ja rõõmsad, panustab see heasse enesetundesse ning annab motivatsiooni kursuseid edasi teha. Ükski päev ei ole teisega sarnane ega ükski kursus identne, sest see sõltub paljuski osalejatest, kuidas kursus kujuneb ja mis õppijaid enim huvitab. Kogu aeg on vaja ennast ja teisi täiendada, kogemusi korjata ja silmaringi avardada. Elu ongi antud ju selleks, et sellest saaks vormida edasiviivat loomingut. Kui ma tunnen ennast energilise, rõõmsameelse ja areneva koolitajana, kes valdab teemat, metoodikaid, saavutab hea kontakti auditooriumiga, jagab palju praktilisi näpunäiteid ja viiteid ise õppimiseks ning kelle käe all õppimine on põnev, siis on see tõeline eduelamus. Ma armastan oma tööd ja hobisid ning naudin iga päeva, kui  töötan teismeliste või täiskasvanutega. Suurim rõõm on teadmine või kuulmine, et olen olnud kellelegi kasulik, õpetanud talle midagi uut või leidnud koos arutledes mingile probleemile võimalikke lahendusi.