Maire Raidvere südameasi on tervisetarkuse jagamine

Järvamaa haiglas veerandsada aastat õendusjuhi ametit pidanud Maire Raidvere (58) südameasi on tervisetarkuse jagamine nii oma kolleegidele kui ka Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja Järvamaa Kutsehariduskeskuse õppuritele.
Maire on koolitustega panustanud Järvamaa haigla hooldustöötajate, õdede, puhastusteenindajate ja mitme teise valdkonna töötajate erialastesse täienduskoolitustesse nii koolitajana kui ka koolituste kavandajana. Ikka selleks, et kompetentse personali toel parandada haiglas abi vajavate inimeste elukvaliteeti ja suurendada ka personali rahulolu.
Järvamaa Kutsehariduskeskuse täienduskoolituse koolitusjuht Gärt Oselin sõnab, et Maire on oma elu pühendanud jäägitult Järvamaa meditsiinile ja seeläbi ka Järvamaa täiskasvanute koolitamisse. „Maire südameasi on pakkuda ajakohast ja kvaliteetset tervishoiuvaldkonna tarkust,” kiidab Gärt, kelle hinnangul on Maire oma ala fänn ja asjatundja, kes oskab oma teadmisi lihtsalt ja arusaadavalt õppijateni viia.
Maire on koolitajaks kasvanud elutee valikute, õpingute, erialase töö ja juhuste tulemusel. Ta on aastakümneid töötanud tervishoiusüsteemis, viimased 25 aastat Järvamaa haigla õendusjuhina. „Kogu minu tööperioodi on saatnud õpingud ja enesetäiendamine. Viimaseks õpitud erialakski sai vaimse tervise eriõde. Täiskasvanute koolitajana on minu lemmikvaldkond tõenduspõhiste teadmiste jagamine tervest ja haigest inimesest, abistamisest ja hooldusest ning hea vaimne tervis. Minu koolitajasüda armastab eriliselt nn teise ringi õppijaid ja vanemaealist elanikkonda. Näen suurt vajadust anda täiskasvanutele koolituste kaudu teadmisi ja enesejuhtimise oskusi,” rõhutab Maire.

Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Täiskasvanud õppijale tuleb luua sobilik ja motiveeriv õpikeskkond ning kasutada võimestavaid õpimeetodeid, mille puhul õppijal tekib sisemine motivatsioon õppida ja areneda, tunnetades seda isikliku kasu saamise kaudu. Täiskasvanud õppija nn kasu väljendub eelkõige oma eluga hästi toimetulemises. 

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Koolitajana on minu  eesmärk anda õppijatele vahendid ja meetodid, mida nad saavad kasutada oma isikliku ja tööelu eesmärkide ning unistuste saavutamiseks. Selleks peab olema teadlik, taiplik, arenemisvõimeline ja oskama näha suurt pilti. Koolitusi planeerides, ette valmistades ja läbi viies olen ise alati ka õppija. Kuna minu õpetusvaldkond on just inimene ise, tema füsioloogiline olemus ning füüsiline ja vaimne toimetulek või toimetulematus, siis olen õppides ja õpetades ka enesele loonud tõenduspõhised, praktilised ja teoreetilised teadmised-oskused ning kujundanud hoiakud, mida saan isikliku elu turbulentsis toimetulekuks kasutada.

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Koolitamine on kui sõõm värsket õhku, kus õppijate tagasiside on vahetu, aus ja kohene. Koolitajaks olemist võib ehk võrrelda monoteatri etendusega, kus sina ise oledki libreto kirjutaja, lavastaja, näitleja, lava- ja helitehnik, kostümeerija, grimeerija ja mänedžer. Kuidas nn publik sind vastu võtab ja kas lugu kõnetab, see selgub kohe peale ettekande viimast slaidi. Kui koolitus lõpeb aplausiga, on oodata, et ka järgmine kord on saal täis. Kui ei, pead olema võimeline analüüsima ja arenema. Tunnen koolitaja rollis olles suurt kasutegurit oma Viljandi Kultuurikooli kultuuriürituste lavastaja ja korraldaja diplomist ning seal õpitud oskustest.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.
Enesejuhtimisvõime. Paindlikkus ja uuega kaasaminekuvõime. Digipädevused ja nende kasutamisoskus.

Millised on paar-kolm tähtsamat märksõna, mis iseloomustavad täiskasvanuhariduse tulevikku?

1. Täiskasvanuharidus on riiklikult planeeritud ja finantseeritud haridussüsteemi oluline osa.
2. Täiskasvanuharidus on regionaalselt kõigile Eesti elanikele kättesaadav, erinevaid vanuse- ja  sihtgruppe arvestav elukestev õpe.
3. Täiskasvanuhariduses osalemine on Eestimaal elavate inimeste teadlik aktiivse eluhoiaku osa, mis loob eelduse vaimselt ja füüsiliselt terveks ning õnnelikuks eluks.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma