Haapsalus saab magistriõppes tudeerida vägagi perspektiivikat eriala

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis avati 2023. aasta sügisel pärast kümneaastast pausi taas magistriõpe. Magistrikraadi saab omandada uuel õppekaval „Kogukonnatöö vananevas ühiskonnas”, kus koolitatakse spetsialiste, kelle ülesanne on näha vanemaealisi kui ühiskonna arengut toetavat ressurssi.

Magistriprogammi sünnilugu meenutades sõnas lektor Tiina Tambaum, et Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži direktor Heli Kaldas pöördus ideega tema poole jaanuaris 2022. Seejärel kulus üks semester õppekava sisu arutamisele, misjärel liikus õppekava projekt ülikooli senatisse ja ministeeriumisse. Õppekava avamisele aitas kaasa ka regionaalsetele kolledžitele makstav regionaalarengu toetus. „Rõõm on tõdeda, et ajal, kus raskete majandusolude tõttu ülikoolid sulgesid õppekavasid, andsid ülikool ja ministeerium meie täiesti uuele õppekavale rohelise tule,“ rõhutas Tiina.
Idanema pandud seeme langes viljakale pinnasele, sest 2023. aasta sügisel soovis uuel õppekaval õppima asuda 35 inimest, vastu võeti 20. Tänavu kandideeris 20 õppekohale 26 huvilist. „Sisseastumisvestlustes kordus mõte, et inimesed avastasid õppekava tutvustust lugedes, et see on viimaks ometi midagi, mis toetab nende arusaamist vananemisest,“ sedastas Tiina. Haapsalu kolledži magistriõppekava pakub laiapõhjalisi teoreetilisi teadmisi tervena vananemise ja easõbraliku keskkonna tõenduspõhiseks arendamiseks kogukonnas ning tagab professionaalsed oskused vanemaealiste eetilise kaasamise korraldamiseks. Õppekava raames tehakse tihedat koostööd USAs asuva Central-Florida ülikooliga (University of Central Florida) ja Kobe ülikooliga Jaapanis. Lisaks on üheks praktikabaasiks Kanadas asuv Ehatare puhke- ja hooldekodu, kuhu esimesed üliõpilased läksid välispraktikale 2024. aasta suvel.
Tiina tõdes, et edumeelsetes välisriikides on vanemaealiste ühiskonda kaasamisel kõige enam levinud viis nende osalemine tööturul sõltumata inimese vanusest. „Seda toetavad ka riikide strateegiad, kuigi pigem deklaratiivselt, vanemaealiste tegelikke vajadusi arvesse võtmata. Kõik, mis jääb tööturult väljapoole, pole riiklikult kuigivõrd toetatud, ei raha ega professionaalse spetsialistitoega,“ tutvustas Tiina. Ta lisas, et ideaalne viis ühiskonda panustada käib põlvkondade vahelise koostöö kaudu, mida Haapsalu üliõpilased õppetöös ka praktiliselt läbi teevad. Näiteks korraldati vanemate inimeste ja koolinoorte ühist raamatuklubi või viidi noori ja vanu kokku üksteisele oskuste õpetamiseks (nt digioskused ja kokkamine). „Tavalises kogukonnatöös tuleb teadlikult silmas pidada, et see ei oleks kõrge sisemise motivatsiooniga keskealiste kitsa ringi tegevus, vaid kogukonna iga inimese ressursid on teada ja neile püütase leida rakendusvõimalused,“ rõhutas ta.

Milline on magistriprogrammi avamise mõju ja kasu kohalikule kogukonnale?
Tiina Alasoo, Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži koolitus- ja arendusspetsialist: lisaks sellele, et nüüd saavad kohalikud elanikud asuda kodu lähedal omandama teise astme kõrgharidust, tõi uue magistriõppe avamine maakonda rohkem teadustööd ja arutelusid ühiskondlikel teemadel. Ühtlasi täidab magistriõppekava olulist lünka Eesti ühiskonnas, kus meil on puudus spetsialistidest, kes oskavad ette näha vananeva ühiskonnaga seonduvaid probleeme ja tunnevad nende ennetuseks vajalikke meetmeid. Magistrandid on korraldanud ka mitmeid praktilisi projekte, mis on rikastanud kohalikke kogukondi nii põnevate ürituste kui ka koostegutsemise võimaluste kaudu: toimunud on kunstiprojektid, tervisepäevad ja kogemuskohvikud.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma