Linakitkumistalgud Jõgevamaal ühendasid põlvkondi

Mullu augustist oktoobrini võis Mustvee vallas Maetsma küla linapõllul mitut puhku näha siginat-saginat. Seal peeti linakitkumistalguid ja korraldati õppepäevi, et lina kitkuda, pihkusid teha ja lina kui väärt looduslikku kiudu tundma õppida. Lisaks täiskasvanutele said linaga toimetamisel käe valgeks ka lasteaia- ja põhikoolilapsed.

Ettevõtmise algataja oli Küllike Pärna Avinurme Kultuuri ja Hariduse Seltsist Nurmetuled. Huvi linakasvatuse vastu ja idee hakata selle põllukultuuri, loodusliku kiu ja tollest valmistatud kanga tähtsust ja tähendust ka teistele tutvustama sai Küllikesel alguse lapsepõlvekodust. Tema isa asus Eesti taasiseseisvudes rukist ja lina kasvatama ning isa õe juhendamisel sai noorem põlvkond ka esimesed kogemused linakitkumisest. Küllike mäletas, et lisaks omakasvatatud linale tõi tädi aidalakast alla ka vanad, Teise maailmasõja eelsed linapihud, mis kasteleos töötlemiseks uuesti leotati ja kuivatati. „Pilt üle 80-aastastest tädidest ja naabrinaistest, kes koos lina ropsisid pärast 60 pausiaastat, on siiani eredana mälus. Mõtlesin toona, kuidas saavad liigutused ja töö, mida enam kui pool sajandit pole tehtud, olla kätes nii omane ja sujuv, nagu oleks alles eelmisel õhtul lõpetatud, et hommikul taas jätkata,“ mõtiskles Küllike.
Aeg kulus muudele tegemistele, aga huvi ja tahtmine jäid. „Kui 2022. aastal toimus Eestis projekt „1 ruutmeeter lina”, olime seal osalemas ja kogemusi täiendamas. Oma ruutmeetri lina talgud korraldasime vanavanemate päeval lastele: kitkusime, kupardasime ja panime linad likku. Ühiselt töötades ja laste õhinat vaadates tuli mõte Avinurme Kultuuri ja Hariduse Seltsis Nurmetuled linatöödega edasi tegelda. Õla pani alla OÜ Väljaotsamaa, kes andis põllu, soetas ja külvas seemne,“ meenutas Küllike linakasvatustalgute-õppepäevade algust.
Kuna talvine aeg on hea tubasteks töödeks, tehti täiskasvanutele detsembris lina töötlemise ja ketramise töötuba Margit Pensa juhendamisel. Tänavu kevadel toimusid ketruskoolitused, kus osalenud on oma oskusi voki taga lihvinud. Linatööde erinevate etappide õpetamine (lina kasvatamisest kuni (rahva)riiete) valmistamiseni jätkub ka edaspidi.

Milline on linakitkumistalgute mõju ja kasu kohalikule kogukonnale?
Küllike Pärna: Avinurme kant on kogukond, kus külade ja seltside tegevus on ikka olnud  aktiivne ja vilgas. Iga seltskonna ettevõtmine leiab moel või teisel kajastust ja arutamist. Ennekõike kodudes, peamiselt läbi lapsesuu ja -muljete. Arvan, et just eri vanuses lapsed, kes said kogemuse linapõllult, olid parimad kogukonnateavitajad ja oma vanemate harijad. Avinurme Gümnaasiumi muusikaõpetaja Lii Karro eestvedamisel valmistasid lapsed väiksed helisevate  linakupardega kimbud, mis kingiti Avinurme Kultuurikeskuses kontserdi andnud ERSO sümfooniaorkestri kõikidele liikmetele. Tagasiside laste jagatud kimpudest oli nii kontserdikülastajatelt kui ka orkestri liikmetelt südamlik ja soe. Nähtav, hariv ja mõtlemapanev igal juhul.
Mai Tooming, Väljaotsa OÜ: esiletõstmist väärib just see, et tegemist ei olnud üksnes täiskasvanutele suunatud, vaid põlvkondadeülese ja põlvkondi lõimiva ettevõtmisega, mis andis võimaluse laste ja lastelastega või vanemate ja vanavanematega koos õppida. Talgu-õpipäevadel osalejad said kogukondliku talgute korras toode tegemise kogemuse, linatoode tegemise oskused, aga ka keskkonnateadlikumaks eluks vajaliku teadmise sellest, kui keeruline on see protsess, mille tulemusel taimsest kiust riided meie selga jõuavad ning miks endisel ajal oli iga riidetükk nii suure väärtusega. Avinurme Gümnaasiumi II klassi õpilased osalesid linatööde õpitubade jätkuna 2024. aastal algkoolide uurimistööde konkursil tööga „Meie lina lugu“, jõudsid II vooru ja said Eesti Loodusmuuseumi eripreemia.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma