Pärnumaa noori aidatakse teadlike õpivalikute tegemisel

Viimase kolme aasta statistika näitab, et Pärnumaal on olnud igal aastal 15 noort, kes ei jätka pärast põhihariduse omandamist õpinguid ei gümnaasiumis ega kutsekoolis. Ka kutset omandama läinud noorte seas on neid, kes pole oma esialgse valikuga rahul ja vahetavad eriala. Selleks, et vähendada tasemehariduseta noorte ja koolist väljalangenute arvu, avati Pärnumaa Kutsehariduskeskuses 2021. aasta jaanuaris isikuarengu õppekava rühma kuuluv kutsevaliku õppekava. Õppima asus 16 noort, kes seni ei õppinud ega töötanud, nad kõik olid õpingutes edukad. Õnnestumine innustas kutsehariduskeskust jätkama: alanud õppeaastal plaanitakse avada kaks kutsevaliku õpperühma. Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppe- ja tugiteenistuse juhataja ning kutsevaliku õppekava koostamise eestvedaja Helke Heinmets: „Õpilaste leidmiseks kasutame eri võimalusi. Näiteks reklaamime õppimisvõimalusi kohalikus meedias, kõige tõhusamaks on osutunud otsesuhtlus kohalike omavalitsustega, et jõuda NEET-noorteni (ei õpi, ei tööta, ei osale koolitusel – toim). Lisaks suhtleb meie kooli õppe- ja karjäärinõustaja põhikoolide esindajatega, kel on samuti infot noorte kohta, kes ei õpi ega tööta. Meie oma kooli õpilaste puhul, kes ei ole kindlad oma valikutes, saame info valdavalt rühmajuhatajatelt.“

Mis oli kutsevaliku õppekava rakendamise ajend?
Helke Heinmets: Pärnumaa Kutsehariduskeskus võtab aastas vastu keskmiselt 280 põhikoolijärgset õppurit. Igal aastal on juba õppeaasta esimestel kuudel näha noori, kes vahetavad eriala. Seetõttu oleme märganud, et on vaja pakkuda põhikoolist kutseharidusse siirdumisel paindlikumat võimalust, toetamaks noori oma karjäärivalikutes. Lisaks, kui juba kutsekooli jõudnud õppuritele suudab kool pakkuda tuge ja personaalselt lähenemist (individuaalne õppekava, eriala vahetus), siis on igal aastal piirkonnas neid noori, kes pärast põhikooli lõpetamist (2019. aastal 748 lõpetajat) ei jätka õpinguid ei gümnaasiumis ega kutsekoolis. Viimase kolme aasta jooksul on selliseid noori olnud 15 aastas (allikas: HaridusSilm). Madala haridustaseme tõttu on need noored tööturul nõrgema konkurentsivõimega ja majandusliku olukorra halvenemise korral on neil risk töötuks jääda. Kohaliku omavalitsuse sõnul on kõige suurem mure peamiselt hariduslike erivajadustega noored, kes lõpetavad põhikooli ja peaksid jätkama kas keskhariduse või kutsehariduse omandamisega, kuid kelle üleminek ühelt haridustasemelt teisele on konarlik, kuna nad vajavad täiendavat nõustamist ja tuge õppetööga kohanemisel ja toimetulekul. Eesmärk on, et õppija oleks teadlik oma valikutes.

Milline on ettevõtmise tulemus ja kasu inimestele ning kogukonnale laiemalt?
Helke Heinmets: Kutsevaliku õppekaval 2021. aasta jaanuaris alustanud 16 noort lõpetasid juunis edukalt ja said kutsetunnistuse. Õppijad omandasid esmaseid teadmisi näiteks autotehniku, koka ning majutus- ja toitlustusteeninduse erialal. 2021/2022 õppeaastal planeerime avada kutsevaliku õppekavale kaks õpperühma, oktoobris ja jaanuaris. Kutsevaliku õppekava rakendamise tulemusena toetame piirkonnas madala haridustasemega noorte haridustee jätkumist või valmisoleku kujunemist tööturule siirdumiseks peale põhikooli.