Iga teine abiturient ja põhikoolilõpetaja on mõelnud kutseõppeasutusse astumisele, ent suurem osa abituriente (55%) soovib siiski jätkata kõrgkoolis ning põhikoolilõpetajaid (65%) gümnaasiumis. Põhikoolilõpetajate vanemad soovitavad oma lastel enamasti õpinguid jätkata gümnaasiumis, abiturientide vanemad aga ülikoolis. Kutsekooli on soovitanud õppima minna vaid üheksa protsenti põhikoolilõpetajate ning kaks protsenti abiturien-tide vanematest.  

Uuringust selgub, et mida teadlikum on inimene kutsehariduses toimuvast, seda kõrgemalt hindab ta kutseõppe mainet ja kutsekooli astuvat noort. Inimesed, kes peavad end paremini informeeri-tuks, on saanud teavet just formaalsetest allikatest (koolide veebilehed, ajakirjandus, teatmikud), kutseharidusega mitte kuigi hästi kursis olevad inimesed saavad peamise info sõpradelt ja tuttavatelt. Ligi pooled põhikooli lõpe-tajatest ja abiturientidest hindavad oma teadmisi kutseõppe võimalustest ebapiisavaks.

Tähelepanuväärne on, et võrreldes teiste elanikkonna gruppidega hindavad kutseharidust kõrgemalt ettevõtjad/juhid. Enamik küsitletuist leiab, et kutseõppeasutuses saadud haridus pakub edaspidi eelkõige kindlat sissetulekut, püsivat töökohta ja võimalust töötada ükskõik millises riigis, kutsehariduse baasil saadud ametid võimaldavad ka keskmisest paremini tööturul hakkama saada.

Kutsehariduse maineuuring „Elanikkonna teadlikkus kutseõppes toimuvast ja kutsehariduse maine” valmis käesoleva aasta alguses. Selle viis SA Innove tellimusel läbi uuringufirma Saar Poll. Küsitleti kolme sihtgruppi: elanikkonda vanuses 15–50 eluaastat, põhikooli lõpuklasside õpilasi ja abituriente. Uuring viidi läbi kutsehariduse populariseerimise programmi raames, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Vaata: www.innove.ee/10076      www.hm.ee