Õppimine andis elule uue mõtte

Tartumaa aasta õppija Kristiina Värniku (43) koolitee katkemise põhjuseks oli noorus ja rumalus. „Nagu paljud noored, nii ka mina, kiirustasin täiskasvanu ellu, vabaduse ja ise olemise-elamise poole. Peale põhikooli lõpetamist läksin tööle. Üritasin töö kõrvalt ka õhtukoolis jätkata, kuid toona polnud see sugugi nii lihtne ja nii jäigi koolitee pooleli. Aastate jooksul sai küll omandatud mitu erinevat eriala ja keskkooli tagasi minna polnud enam plaanis.“ Kristiina tunnistab, et see ei olnud lihtne otsus, sest valehäbi ja hirm läbikukkumise ees olid suured. Tagantjärele leiab ta, et hirm oli asjatu. Ruttu sai selgeks, et vanus võib olla täiskasvanute gümnaasiumis hoopis eelis – kui tead, miks oled kooli tagasi tulnud ning kuhu tahad jõuda, on lihtsam eesmärgile keskenduda. Kristiinast sai ka Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi õppijate esindaja õpilasesinduses, kelle vastutustundele ja tasakaalukusele on saanud toetuda ka õpetajad.

Miks te õpite?
Üks asi viis teiseni ja nii ma ühel hetkel jõudsingi  eneselegi ootamatult sellise otsuseni. Lapsed on suureks kasvanud, tütar gümnaasiumi lõprtanud ja poeg oli kaheksandas klassis. Olles aastaid kodune ema mõistsin, et nüüd peab hakkama ka oma elu peale mõtlema, aga probleemiks sai keskhariduse puudumine. Seega kooli minek! Ma leian, et vanus ei tohi olla määrav meie otsuste tegemisel, ning veel vähem siis, kui need otsused puudutavad haridust. Ja hirmud on selleks, et neile vastu astuda ja need ületada!

Milliseid muutusi on õppimine teie ellu toonud?
Kooli tagasiminek tõi mind sõna otseses mõttes kodust välja, andis juurde enesekindlust ja julgust oma unistuste poole liikuda. Tahaksin edasi õppima minna, kuid hetkel pole ma veel selgusele jõudnud mida ja kuhu. Oluline on, aga see, et keskhariduse puudumine pole enam piiranguks.