Kristi Klaamann, Ida-Virumaa
Soov parandada laste ja nende perede elukvaliteeti pani õppima psühholoogiat
Psühholoogia huvitas Kristi Klaamanni (54) juba keskkoolis. See oli lausa üks valikuvariant, mida pärast keskkooli lõpetamist edasi õppida. Psühholoogia tudeerimiseni jõudis Kristi siiski alles kolm aastat tagasi, kui asus võtma Tartu Ülikoolis psühholoogia magistriõppe eeldusaineid. Praeguseks on tal seljataga esimene aasta magistriõpinguid.
Kuigi pärast keskkooli ei osutunud psühholoogia Kristi valikuks, jäi tema huvi psühholoogia vastu püsima. Ta luges palju sellealast teaduskirjandust ja vaatas teadussaateid. Pärast aastatepikkust tööd õpetaja, karjääriinfospetsialisti ja -nõustajana tuligi otsus asuda õppima psühholoogiat. „Soovisin süvitsi mõista, kuidas inimesed mõtlevad, tunnevad ja käituvad ning kui palju muudavad inimese olemust keskkond ja geenid,“ ütleb Tartu Ülikooli tudeng Kristi. Tema sõnul on tänapäeval õpilastel palju vaimse tervise probleeme, kuid koolides pole laste aitamiseks piisavalt psühholooge. Õpilased ja vanemad aga vajavad heal tasemel psühholoogide abi ja toetust. Kristi usub, et pärast õpingute lõpetamist saab ta seda pakkuda.
Kahe aastaga läbis Kristi magistriõppe eeldusained ja nüüd on tal seljataga ka magistriõppe esimene aasta. „Psühholoogia magistriõpingud on olnud minu jaoks rikastav ja arendav kogemus, mida ma ei kahetse hetkekski. See aeg on aidanud mul kasvada nii isiklikult kui ka professionaalselt. Septembris algabki magistriõpingute teine aasta, kuid mul on juba mõtteid, mida tahaksin pärast lõpetamist veel edasi õppida,“ kinnitab Kristi.
Mida õppimine teie elus muutis?
Elukestev õppimine on muutnud minu elu mitmel moel. Olen omandanud uusi teadmisi erinevates valdkondades ja saanud oskusi, mis rikastavad minu maailmapilti ja aitavad mul arendada kriitilist mõtlemist. Olen õppinud paremini toime tulema igapäevaelu kohustustega ning leidnud uued viisid enda ja teiste motiveerimiseks. Samuti on mind hakanud tõsisemalt huvitama teadustöö.
Kas olete tänu õpingutele leidnud uue karjäärisuuna või hobi?
Tänu psühholoogiaõpingutele olen leidnud uue karjäärisuuna. Töötan nõustaja ja õpetajana, aga pärast õpingute lõpetamist asun tööle psühholoogina, et aidata õpilastel ja nende peredel tulla toime probleemidega, nii et paraneks nende elukvaliteet. Olen avastanud ka uue hobi: teadustöö ja psühholoogiliste uuringute tegemise. Need pakuvad intellektuaalset rahuldust ja uusi väljakutseid. Praegu uurin teismeliste koroonaaja mälestusi ja nendega seotud emotsioone.
Loo autor: Tanel Raig