Hiiumaa aasta õppija MARIKA HEINAPUU (50) leidis, et kui lapsed on kodust oma elu peale läinud, on aeg hakata tegema seda, milleks enne aega ega võimalusi polnud. Aastaid raamatukoguhoidjana töötamist ja kodus erinevate hobidega tegelemist oli küll meeldiv, kuid pikapeale tekkis soov inimeste hulka naasta. „Parim võimalus selleks oli asuda õppima Hiiumaa Ametikooli – kodule lähedal ja tasuta! Kuna numbrid ja arvestamine olid mind alati huvitanud, valisin majandusarvestuse. Koolilapse tunne ja hirm tulid peale enne kontrolltöid ja eksameid. Ja õpetajad! Lapsena ei saagi aru, kui targad inimesed on pedagoogid. Nüüd vanemas eas mõistad, kui haritud nad on, et suudavad õpilastele oma aine selgeks teha.”

Marikal oli õppimiseks aega ja ka piisavalt toetajaid, nii et koolis käimine sujus tal ladusalt. Ka õppegrupp oli ühtehoidev ja üksteist toetav. Kahe aastaga õnnestus Marikal saada palju uusi ja toredaid tuttavaid.

Veel enne lõpueksameid tehti Marikale tööpakkumine: võimalus proovida raamatupidaja ametit. „Kõhklesin, kahtlesin ja võtsin pakkumise vastu. Juba mõne päevaga taipasin, kui palju on mul vaja juurde õppida. Koolist saab hea alushariduse, kuid praktika tuleb igapäevase töö käigus. Minu elu on pärast kooli lõpetamist ja uue töökoha saamist täiesti muutunud – vaba aja asemel on suur ajapuudus, sest töötan osalise ajaga ka raamatukogus.”

Õppima asumist kahetseda ei tule Marikal mõttessegi. „Ei tundnud ma ennast noorte kõrval vanana midagi, sain hoopis nii mõnigi kord oma vene keele teadmistega hiilata. Kool annab tegutsemisindu ning tunde, et oled veel paljukski võimeline.”