„Olen enda üle uhke. Kõigega on võimalik hakkama saada!“

Kümme aastat lastega kodus viis Kaisa Pärna (34) tõdemuseni, et ta ei soovi jätkata tööd kunagi valitud erialal. Kaisa haaras härjal sarvist ja sõitis iga päev sadakond kilomeetrit, et õppida uus amet.
Kaisa oli noorena valinud kutsekoolis laomajanduse eriala, hiljem õppis rakenduslikus kõrgkoolis ka majandusarvestust. Viimast eriala lõpetades jäi ta beebiootele ja koduseks. Edaspidi sündis tal veel kaks last. Kui võsukesed kooli läksid, tekkis küsimus, mida ema teeb? Kümme aastat kodus kolme last kasvatades oli prioriteete ja mõtteid elust muutnud. „Ma ei soovinud teha tööd õpitud erialal,“ ütleb Kaisa. Ta elas imeilusas metsatalus Neanurmes, kuid metsas elades oli ka töökohtade valik piiratud. „Seega tundsin, et on õige hetk teha teoks ammune unistus – saada rätsepaks,“ selgitab Kaisa valikut.Ta asus õppima Tartu Kutsehariduskeskusesse. See tähendas, et igal tööpäeval pidi Kaisa pärast laste kooli ja lasteaeda viimist sõitma 50 kilomeetrit Tartusse. Õhtul samamoodi tagasi koju. Vaev tasus end ära. Nüüd on Kaisal kodus enda õmblussalong ja ta saab olla iseenda tööandja. „Olen enda üle väga uhke,“ ütleb Kaisa tagantjärgi. „Saan aru, et ükski raskus ja takistus ei piira meeldiva eriala õppimist!“.

Mida õppimine Teie elus muutis?
Õppimine muutis väga palju. Omandasin uue põneva oskuse, sain palju huvitavaid tutvusi, kasvas enesekindlus. Kuna abikaasa töötab aeg-ajalt välismaal, pidin sellel ajal hakkama saama igapäevase logistikaga – lapsed kooli ja lasteaeda, ise sõitsin 50 km Tartusse ja sama palju tagasi, et lastele järele minna. Tagantjärgi mõeldes olen enda üle väga uhke. Kõigega on võimalik hakkama saada, kui väga tahta!

Kas olete tänu õpingutele leidnud uue karjäärisuuna või hobi?
Võin julgelt väita, et valitud eriala on saanud minu hobiks ja loodetavasti ka elatusallikaks.

Loo autor: Tanel Raig