Kaire Raba õpetab seda, mida raamatutest õppida ei saa

Kaire Raba (52) on toitlustusettevõtja ja koolitaja, kes on harinud Läänemaal toitlustusjuhte, kokkasid, pagareid ja kondiitreid juba 20 aastat. Ta tunneb ennast ühtviisi koduselt nii restorani juhtides, viimaste trendide järgi toitu valmistades kui ka toiduhügieeni ja tervisliku toitumise nüanssides. Vanemkoka 5. taseme kutsetunnistusega Kaire õpetab Haapsalu Kutsehariduskeskuses, kus ta innustab õpilasi olemasolevatele teadmistele oskusi juurde kasvatama. Tema kolleeg Enna Kallasvee mainib, et Kaire oskab leida õpilasega ühise keele. „Kaire innustab õpilasi armastama head toitu ja mitte tegema järeleandmisi toidu valmistamise kvaliteedis ega ka restorani korraldust puudutavates küsimustes. Ta on praktik ja õpetab oma kogemuste põhjal neid oskusi, mida raamatutest õppida ei saa. Eriti hinnatud on tema praktilised oskused ja koolitamisoskus restorani juhtimise vallas, sest see kompetents on haruldus,“ kinnitab Enna.Kaire mäletab, et koolitajaks saamine ei olnud planeeritud. „Võib öelda, et see oli märkamatu  teekond koos ise õppimise ning oma teadmiste ja oskuste jagamisega. Õpetamisega tegin algust puhtalt huvist ja põhjusel, et õpetaja töö kõrvalt oli lihtne oma lapsi kasvatada. Nii head tööajad, ainult päeval ja kõigest lõunani J Kokana lõpetasin tööpäeva ikka öösel,“ muigab Kaire, kes andis oma esimese tunni aastal 2003. „Praegu ajab ikka naerma küll, kuidas jagasin teadmisi noortele kokkadele, lootes, et nemad selle „kulla,” mis mina välja paiskan, ka üles kirjutavad. Olen seda õpilastega hiljem arutanud, palju nalja on saanud,“ möönab Kaire. Samas on needsamad õpilased, praegused aktiivsed kokad ja peakokad, jälle liitunud Kaire koolitustega. „Nemad on minu kujundajad koolitajaks saamise teekonnal. Kui ikka ja jälle tullakse tagasi, ju siis on, mida jagada ja arutada,“ mõtiskleb Kaire.

Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Täiskasvanud õppijaga on väga huvitav tööd teha. Tal on elukogemus, teadmised ja oskused. Kui ta tuleb ennast täiendama, siis peab ridade vahelt lugema, mis on tema eesmärk – kas tuli enda soovil või saadeti. Väga põnev on teha tööd inimesega, kes tahab erialaselt uue lehekülje keerata. Minu kui koolitaja jaoks on need väga huvitavad arengud, mis toimuma hakkavad. Koolitaja toetuse ning inimese enda tahtmise ja sooviga jõuab detaile lihvides ja tasapisi sammudes alati eesmärgini. Ka iga ebaõnnestumine õpetab.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Nii palju on vaja ise proovida, katsetada ja juurde õppida. Ma ei saa ju rääkida asjadest, mida ma ise ei usu ja mida pole katsetanud. Koolitajal peab silm särama ja tema hoiakust peab õhkama enesekindlust, sest ta on seda ise katsetanud ja ta teab, et see toimib. Minu kogemustepagasis on väga erinevad toitlustuse valdkonnad ja tegevusalad. Olen töötanud kõikidel positsioonidel: alates nõudepesijast kuni suurettevõtte teenindusdirektorini. Nüüd olen samas valdkonnas ettevõtja. Koolitamine annab mulle võimaluse erialase arengu käigus omandatud teadmisi ja kogemusi jagada, kombineerida ja luua midagi uut. See uus ongi peamine. Mul on pidevalt põnev. Ma armastan oma tööd ja ma armastan koolitada! Ma ootan igat uut koolitust ja kohtumist, et jagada oma teadmisi ja ammutada neid juurde oma täiskasvanud õpilastelt!

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Jalutan toidupoes ja planeerin oma õhtust toidukorvi, kui äkki kostub hääl minu seljataga: „Tead, ma tegin seda kana täpselt nii, nagu sa õpetasid, see oli nii hea ja nüüd me teeme ainult nii!“
Pikk kalaroogade teemaline koolitus on läbi. Vaatan ringi Facebookis ja mis ma näen – kohalike toidukohtade menüüdesse hakkavad ilmuma haugikotletid ja krõbekala jne.
Ehitusettevõtjast restoraniomanik keedab õppeköögis oma esimest suppi ja ei saa aru, miks ta seda tegema peab. Supp tuli maitsev ja kõht sai täis. Aga nüüd jõuame ivani: hakkame hinda arvutama ja edasi jõuame terve ettevõtte eelarveni. Paar kuud hiljem, kui külastan omaniku kutsel tema restorani, saan kallistused, särasilmse vastuvõtu ja põhjaliku ülevaate, kuidas maikuu eelarve ei saanud täidetud. Hoopis road said menüüs vahetatud ja uus eelarve koostatud, nüüd on ka peakokk vahetatud, kuna eelmine ei osanud ratsionaalset majandada. Lõpus kõlab: „Aitäh, Kaire! Ma saan nüüd aru, mis asi on toitlustusettevõte – see on nagu püssirohutünni otsas sõitmine.“ Ja mina tunnen, et mul oli justkui palgapäev. Parem kui see, mis rahalises vääringus kajastub minu pangakontol.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa.
Oskus iseseisvalt tegutseda, oskus muutustega toime tulla ja kohaneda muutuvas maailmas. Ma tean, ma oskan, ma suudan ja kui vaja, siis õpin juurde.

Millised on paar-kolm tähtsamat märksõna, mis iseloomustavad täiskasvanuhariduse tulevikku?
Täiskasvanuharidus peab olema  haridussüsteemi loomulik osa, kindlasti toetav ja suunav. Oluline on julgustada täiskasvanuid tagasi kooli tulema, nii uue eriala omandamiseks kui ka olemasolevate erialaste oskuste säilitamiseks või täiendamiseks. Oluline on kasutada rohkem erialaspetsialiste oma oskuste jagamisel. Praktikutelt õppimine ja loovalt õppimine on palju edasiviivam kui kuiv teooria. See on paraku mälestus paljude kooliajast ja seda tuleb muuta. Kõike saab õppida praktilise tegevuse käigus, põimides juurde teooriat.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma