Kadri Kõiv: koolitamine on kutsumus ja eluviis

Suhtlemistreener Kadri Kõiv kinnitab, et koolitajaks olemine ei ole tema jaoks lihtsalt töö, vaid kutsumus ja eluviis. „Olen tänulik, et mul on olnud õnne see väga noores eas ära tunda, omada enda ümber inimesi, kes on mind inspireerinud, usaldanud ja julgustanud ning loonud võimalusi sellel teel edasi liikumiseks,“ mõtiskleb Kadri.

Ta toob välja mõned verstapostid, mis on olnud tema koolitajaks kujunemisel olulised. „See, et minust sai 17-aastaselt pühapäevakooli õpetaja ja mul oli mentor, kes suunas avastama grupis peituvat potentsiaali. Et ma õppisin Tartu Ülikoolis sotsiaaltööd ajal, mil eriala oli alles kujunemas ning õppejõudude hulgas oli palju inspireerivaid, gruppidega töötavaid terapeute. Sain õpingute ajal teha nende juhendamisel praktikat. Et lõpukursusel, pea olematu sissetulekuga tudengina, avanes mulle võimalus asuda õppima suhtlemistreenerite väljaõppes. See kõik on olnud vundament, mis mõjutab minu suhtumist õppimisse, õppijasse ning  arusaama sellest, mis on üldse koolitaja roll,“ rõhutab Kadri, kes tänavu tähistab oma koolitaja-elu 25. aastapäeva.
Selle aja jooksul on Kadri koolitanud ettevõtete töötajaid, ettevõtjaid ja juhte ning läbi viinud suhtlemistreenerite väljaõpet ja täiskasvanute koolitajate arenguprogramme. Kadri käivitab ka kovisioonigruppe ja loob organisatsioonides sisekoolitussüsteeme ning mentorlus- ja juhendamisprogramme. Seega võib liialdamata öelda, et sajad Eesti organisatsioonid on just Kadrilt saanud tuge töötajate arendamisel.
Võrumaa Arenduskeskuse heaolu suunajuht Küllike Hein kinnitab, et Kadri koolitused on põnevad ja täis endasse vaatamist. „Koolitajana näeb Kadri oma peamist ülesannet mitte teadmiste edastamises, vaid sellise keskkonna tekitamises, kus koolitusel osalejatel on ruumi mõelda ja öelda, õhkkond on toetav ja julgustab proovima, võtma riski ja tegema midagi täiesti teisiti. Õppimine koos Kadriga toimub justkui märkamatult, õppija enese kaudu,“ kirjeldab Küllike Hein.

Küsimustele vastab Kadri Kõiv.
Kuidas toetada täiskasvanud õppijaid nende eesmärkide täitmisel?
Loon õppijale võimaluse kõigepealt oma eesmärkide peale mõelda – seda nii enne koolitust, selle alguses, koolituse käigus ja lõppedes. Võimaldan eesmärkidest rääkida nii teiste õppijate kui ka koolitajaga. Suhtlemistreenerina on minu ülesanne juhtida koolitusel kolme protsessi, millest üks on õppijate isiksusliku kasvu toetamine. Õppija eesmärkidest teadlik olemine annab mulle võimaluse pakkuda talle koolituse käigus tähendusrikkaid, tema eesmärkidega seotud ülesandeid, julgustada teda proovima uusi lähenemisi ja esitada talle väljakutseid. Teen seda kõike aktsepteeriva ja õppijat väärtustava suhtumisega.

Kuidas koolitamine Teid ennast arendab?
Tõsi, kõigist kõige enam on mind kujundanud ja arendanud nii inimese kui ka professionaalina koolitamine ise. Puutun kokku väga erinevate elualade inimestega, saan teada nende tööst, sellest, kuidas nad mõtlevad, mida teevad, milliseid raskusi ületavad. Kindlasti on mu enda kohanemise ning suhtlemis- ja protsessijuhtimise oskused selle käigus kõvasti lihvida saanud. Lisaks veel võimalus koos kolleegidega kogetut mõtestada ja sõnastada õppetunde, mida oma õppijatele edasi jagada. 

Millised on need hetked koolitajatöös, kus tabate end äratundmiselt – mul on nii vahva töö!
Ma tunnen sügavat rõõmu, elevust ja väärtustatuse tunnet, kui minu tegevuse mõjul toimub individuaalsel tasandil õppimine, grupi õhkkond on kujunenud üksteist toetavaks ja edasiviivaks ning koolitus on avaldanud organisatsioonis olulistele protsessidele mõju.

Nimetage palun kolm oskust, milleta täiskasvanu tulevikus hakkama ei saa?
Muutustega kohanemine ja enesejuhtimisoskus. Suhtlemisoskus, selle kõigis vormides ja erinevates kontekstides.

Loo autor: Heli Lehtsaar-Karma